Kõigi seitsme kohaselt osutub võitjaks demokraat Al Gore, kuigi praeguse asepresidendi võiduprotsente ennustati vahemikku 52,8 kuni 60,3.
Gore, oli kuni viimase ajani arvamusküsitlustes oma vabariiklasest rivaali George W. Bushi selja taga ning peab oma edu praeguse Texase kuberneri ees alles välja võitlema. See sundis teadlasi tunnistama, et kõik kaardid pole presidendimängus siiski välja käidud.
"Kui meil ka tuleb häbi tunda, siis saame seda teha heas seltskonnas," naljatas Hunteri Kolledzhi akadeemik Charles Tien.
New Yorki Stony Brooki Ülikooli uurija Helmut Norpoth sõnas, et pärast Gore’i tõusu arvamusküsitluste liidriks on teadlased küll rahulikumalt maganud, kuid hetkel on võitlus veel küllal tasavägine.
Houstoni ülikooli teadlane Christopher Wlezien kinnitas, et tema võiduennustus Gore’ile on 90 protesnti tõenäoline. Seega, kui valimisi peetaks 100 korda, võidaks Gore 90, Bush aga 10 korral.
Kõik ennustused lähtuvad eeldusest, et presidendivalimised on hinnanguks Valges Majas hetkel tegutseva partei saavutustele.
Ka Buffalo Ülikooli vabariiklasest teadur James Campbell tunnistas, et majanduse kõrgseis toetab Gore’i.
Alan Abramowitz Emory Ülikoolist ennustas jälle, et mida kauem üks partei Valges Majas trooninud on, seda raskem on võimu säilitada. Clinton on valitsenud kaheksa aastat.
Poliitikateadlaste senised ennustused on siiski eksimatusest kaugel. 1996. aastal pakkusid kõik küll tegelikust tulemusest kolme protsendipunkti raadiusse jäävaid arve, 1992. aastal aga eksis tänavugi oma hinnanguga esinenud Michael Lewis-Beck Iowa Ülikoolist tervelt viie punktiga ning ennustas ka võitja valesti.
