Selliseid maavärinaid toimub Soomes aasta jooksul kõige rohkem paar korda, teatab YLE Kainuu.

„Näiteks eelmisel aastal registreeriti 34 maavärinat, millest vaid kaks olid üle kahe magnituudi,” ütles seismoloog Jari Kortström Helsingi ülikoolist.

Maavärinat oli tunda ka Puolanka kirikukülas maa vappumise ja helina kella nelja ajal hommikul.

„Meile teatati tähelepanekutest hommikul. Puolanka naine teatas, et ärkas maa vappumise peale ja kuulda oli ka häält. Tavaliselt põhjustavad seismilisi avastusi kaevandustes toimuvad erinevad lõhkamised, kuid seekord on tegemist tõesti maavärinaga,” ütles Kortström.

Jaapani reedese maavärinaga võrreldes oli Soome maavärin 10 miljonit korda nõrgem.

Puolankas on alates 1912. aastast registreeritud kaheksa üle kahemagnituudist maavärinat. Tugevaim, 3,0-magnituudine mõõdeti 1990. aastal.

Puolankas elav Terttu Kähkönen ärkas hommikuse määvärina peale.

„Oli kuulda kummalist mürinat, nagu oleks maa all olnud äike. Ka maja värises tuntavalt. Tuli meelde, et kui aastaid tagasi oli siin maavärin, siis oli see hääl samasugune,” rääkis Kähkönen.

Naabruses elav Raimo Laamanen uuris aknast, kas väljas ei sõida suuri masinaid.

„Pool minutit see värin ja mürin kestis ja siis haihtus nagu õhku. Otse öeldes ma ehmatasin, põrandki värises,” ütles Laamanen.