Kui loetud oli 99,5 protsenti häältest oli Pendarovski poolt hääletanud 51,7 protsenti valimistel osalenutest. Pendarovski oli valitseva koalitsiooni kandidaat ning ta on pikaajaline riigiametnik, vahendab Reuters.

Rahvuslaste ühenduse VMRO-DPMNE kandidaat Gordana Siljanovska-Davkova sai 44,7 protsenti häältest.

Pendarovski sõnul oli tema valimisvõit Põhja-Makedoonia pilet Euroopasse.

Kreeka on aastakümneid nõudnud, et Makedoonia oma nime ära muudaks, sest Makedooniaks nimetatakse ka Kreeka põhjaprovintsi. Sel aastal saigi uus nimi ametlikult kinnitatud.

Põhja-Makedoonias jättis aga nimeküsimus presidendivalimiste kampaanias kõik muud teemad varju.

Erinevalt Pendarovskist oli ülikooli professor Siljanovska-Davkova nimemuutuse vastu, kuigi on Euroopa Liidu poolt.

Presidendil on Põhja-Makedoonias suuresti tseremoniaalne roll, aga ta on relvajõudude ülemjuhataja ja ta allkirjastab parlamendi vastu võetud seadusi.

Senine rahvuslasest president Gjorge Ivanov on keeldunud mõningaid seadusi allkirjastamast, mis on venitanud oluliste seaduste kehtestamist. Ivanovil ei olnud aga volitusi takistada põhiseaduseparanduste kehtima hakkamist, mida oli toetanud kaks kolmandikku parlamendiliikmetest ja mis võimaldasid riigi nime Põhja-Makedooniaks muuta.