Lõuna-Korea ja USA ametnikud on siiski arvamusel, et pilvest hoolimata ei olnud tegemist tuumarelvakatsetusega.

Yonhapi teatel oli Hiina piiri äärses Kimhyungjiki maakonnas toimunud plahvatus märksa tugevam kui 22. aprilli rongiplahvatus, milles hukkus vähemalt 170 ja sai viga 1300 inimest.

Plahvatus leidis aset ajal, mil Põhja-Korea tähistas riigi rajamise 56. aastapäeva, märkis agentuur tundmatuks jäänud Pekingi allikale viidates.

USA välisministri Colin Powelli sõnul ei usu Ühenriigid, et Põhja-Korea viis läbi tuumakatsetuse.

“Meie arvamuse ja veendumuse kohaselt ei viinud nad läbi katsetust, ja täna teatatud tegevus ei anna vastust, kas nad on valmis katsetama või mitte,” ütles ta telekanalile NBC.

Sama meelt oli ka CNN-i õhtustes uudistes esinenud rahvusliku julgeoleku nõunik Condoleezza Rice, kes kinnitas, et asja uuritakse.

Yonhapi allika sõnul avastas USA plahvatuse satelliidi abil ja ilmutas asja vastu suurt huvi.

Ajaleht New York Times kirjutas pühapäeval, et president George W. Bushi administratsioon on saanud hiljaaegu luureandmeid, mis näis mõnede ekspertide hinnangul viitavat Põhja-Korea kavatsusele viia läbi esimene tuumarelvakatsetus.

USA ametnikud aga ütlesid, et plahvatuse olemuses ei ole veel selgusele jõutud, kuid tuumaplahvatus see ilmselt ei olnud.

“Meil ei ole andmeid, et midagi sellist oleks juhtunud. Meie arvates on sellised teated täiesti alusetud,” ütles tundmatuks jääda soovinud välisministeeriumi ametnik.

“Inimesed on üsna kindlad, et see ei olnud seenekujuline pilv ja et see ei olnud mingi katsetus,” lisas ametnik.

Yonhapi teatel aga nähti raketibaaside piirkonnas toimunud plahvatuse järel taevas kuni neljakilomeetrise läbimõõduga seenekujulist pilve.

Tuumaplahvatuse võimaluse välistas ka Lõuna-Korea ühinemisminister Chung Dong-young, öeldes ÜRO Julgeolekunõukogus ajakirjanikele, et Souli hinnangul ei olnud plahvatus seotud Põhja-Korea tuumarelvaambitsioonidega.

“Välisajakirjanduses viidatakse sellele võimalusele, aga meie oleme hetkel seisukohal, et plahvatus ei olnud sellega seotud,” ütles ta.

Jaapan alles uurib erinevaid teateid.

Põhja-Korea ise ei ole seni plahvatusest teatanud, kuid sel stalinistliku riigil on kombeks anda sündmustest teada alles tükk aega pärast nende toimumist.

Lõuna-Korea ajalehe Chosun Ilbo andmetel jääb plahvatuskoht Yongjori raketibaasist 10 km edelasse ja Hiina piirist 30 km kaugusele. Tegemist on mägise piirkonnaga, kuhu kõrvalisi inimesi, ka abitöötajaid, ei lubata.

Baasis on tunnelid keskmaaraketi Rodong tarvis.

Hiina piirilinnas Baoquanshanis elavad inimesed ütlesid, et ei kuulnud ega näinud möödunud nädalal ühtki plahvatust.

Hiina võimud ei ole plahvatusele reageerinud. Hetkel viibib Hiina kommunistliku partei kõrge delegatsioon Pyongyangis, kus kohtuti pühapäeval Põhja-Korea liidri Kim Jong-iliga. Pyongyangis on ka Briti välisministeeriumi kantsler Bill Rammell.

Viimane lubas tõstatada plahvatuse küsimuse esmaspäeval Põhja-Korea välisministriga kohtudes.

Vene ametiisikud teatasid pühapäeval, et plahvatuspaiga läheduses asuvas Vladivostokis oli neljapäeval kiirgustase stabiilne.

Lõuna-Korea meteoroloogid ei tuvastanud maa-aluseid tõukeid, mis viidanuks tuumaplahvatusele.

Lõuna-Korea võimude teatel püütakse välja uurida, kas tegemist oli ilutulestikurakettide, tulekahjuga mägedes või juhusliku plahvatusega. Võimatuks ei peeta ka plahvatust relvahoidlas või nurjunud raketimootorikatsetust.

Plahvatusteade tuli ajal, mil Lõuna-Korea, Jaapan, Hiina, Venemaa ja USA püüavad veenda Põhja-Koread jätkama kõnelusi tuumarelvaprogrammi üle.

Arvatakse, et Põhja-Korea töötab tuumarelvade kallal, Washington ei välista, et tal võib mõni tuumarelv juba olla. Eksperdid on aga seisukohal, et katsetust oleks märgatud koha.

USA-s Colorados asuva Goldeni geoloogiainstituudi geofüüsik John Bellini ütles, et tema asutus ei tuvastanud plahvatust, mis olnuks tuumaplahvatuseks piisavalt tugev.

“Kui see oleks olnud tuumapomm, oleks igaüks maailma seda märganud,” kinnitas ta ja lisas, et tavapommi plahvatus võis küll olla nii nõrk, et jääb märkamata.