Põhja-Korea tegi tuumakatsetuse

Põhja-Korea korraldas pühapäeva hilisõhtul tuumapommi katsetuse. Lõuna-Korea andmetel põhjustas maa-alune plahvatus 3,58-magnituudise maa-aluse tõuke, mis tähendab, et tegu oli umbes nelja kilotonnise tuumapeaga.

USA geoloogiateenistuse andmetel tuvastasid nemad 4,2-magnituudise tõuke, mis võib tähendada, et pomm oli oodatust võimsam, teatab Fox News.

Ka Austraalia kinnitas, et tuvastas Põhja-Korea tuumakatsetuse.

Ühe USA ametniku sõnul oli katse Põhja-Korea seisukohalt igal juhul edukas, kuna nad on saavutanud tuumaplahvatuse, ehkki see pole tehniliselt kuigi keeruline.

USA sai Hiina kaudu lühikese hoiatuse katsetuse toimumisest. Põhja-Korea teatas 20 minutit enne pommi lõhkamist Pekingile oma plaanist ning Peking omakorda informeeris koheselt USA, Jaapani ja Lõuna-Korea valitsusi.

Valge Maja teatas, et kavatseb nõuda “äärmiselt karmi ÜRO resolutsiooni Põhja-Korea vastu, mis teeks seaduse vastaseks rakettide, rakettidega seotud esemete, materjalide, kaupade ja tehnoloogia vahetamise Põhja-Korea massihävitusrelvade programmi heaks”. Ühtlasi soovitakse kehtestada tunduvalt karmimad karistusmeetmed üldisele kaubandusele Põhja-Koreaga, kuid riigi naftavarustamist ilmselt katkestada ei kavatseta.

Põhja-Korea ametliku teate kohaselt oli ajalooline katsetus 100 protsenti edukas ning suurendab riigi enesekaitse võimekust. “See panustab rahu ja stabiilsuse kaitsesse Korea poolsaarel ja ümbritseval alal,” teatas Põhja-Korea.

Katsetus tõi kaasa rahvusvahelise hukkamõistu. Jaapani valitsuse esindaja sõnul oli tegu provokatsiooniga ning katsetus toob kaasa tõsise ohu regiooni stabiilsusele. Põhja-Korea lähim liitlane Puna-Hiina teatas, et on “resoluutselt vastu” Põhja-Korea tuumakatsetusele ja loodab, et Pyongyang naaseb desarmeerimisläbirääkimistele.

ÜRO julgeolekunõukogu võtab teema ilmselt üles esmaspäeval, USA ja Jaapan asuvad ilmselt seal nõudma sanktsioone kehtestavat resolutsiooni.

Põhja-Koreal usutakse olevat umbes pool tosinat tuumapommi ning riik arendab aktiivselt välja raketiprogrammi. Tegemist on üheksanda riigiga, mis ametlikult liitunud tuumaklubiga, enne pühapäevast tuumakatsetust oli tuumarelv ametlikult USA-l, Venemaal, Hiinal, Suurbritannial, Prantsusmaal, Indial ja Pakistanil. Tuumapomm usutakse olevat ka Iisraelil, kuigi Tel Aviv pole seda kunagi tunnistanud.