Põhja-Korea tähistas Kimi 60. juubelit

Põhja-Koreas tähistati laupäeval riigipea Kim Jong-ili 60. sünnipäeva suurejooneliste pidustuste ja sõjaväeparaadiga, lubades tugevdada kaitsevõimet ning seista kindlalt USA agressiooni vastu.

Põhja-Korea kompartei, armee, parlament ja valitsus lubasid ühises sünnipäevatervituses “tõusta Kim Jong Ili poliitilise visiooni absoluutseteks järgijateks ja elluviijateks, teda ustavalt kõrges aus pidada ja truult teenida”.

“Kim Jong Ili sünd oli imeline sündmus ja tõi tohutu õnne korea rahvale, keda on õnnistatud hiilgavate juhtide ja kindralitega põlvkond põlvkonna järel,” teatas Pyongyangi ametlik uudisteagentuur KCNA.

Põhja-Korea televisioonis üle kantud pidustustel tantsisid kuni 10.000 last ning esitati akrobaatikanumbreid hiiglasliku ekraani all, millele projitseeriti sõjastseene ning pilte naeratavast Kimist sõjaväevormis.

Tervituses riigipeale lubavad Põhja-Korea võimud ka “teha kõik Korea Rahvaarmee võitlusvõime tugevdamiseks, jäädes ustavaks tema armeepõhisele revolutsioonilisele juhtimisele”.

Kimile saatsid õnnitlused ka Hiina kompartei, Vene president Vladimir Putin ja Kambodþa kuningas Norodom Sihanouk. Pakistani äripealinn Karachi kuulutas Kimi oma aukodanikuks, teatas KCNA.

Aafrika Piirkondlik Korea Rahvaga Sõpruse ja Solidaarsuse Edendamise Komitee saatis KCNA andmeil samuti tervituse, milles märgitakse, et Kim pole “mitte üksnes tänapäeva sotsialismi juhtfiguur, vaid ka õigluse vapper kaitsja”.

Hoolimata kultusest Kim ise laupäeval teadaolevalt rahva ette ei ilmunud.

Ametliku eluloo kohaselt sündis Kim 1942. aastal püha Paktu mäe põlismetsas, Jaapani vastu võidelnud partisanide laagris. Välisasjatundjate sõnul sündis Kim hoopis Nõukogude Liidus ajavahemikus 1950-53.

Põhja-Korea juhiks sai Kim pärast oma isa, “Suure juhi” Kim Il Sungi surma 1994. aastal. Presidendi tiitlit keeldus noorem Kim siiski vastu võtmast, kuulutades oma isa “igaveseks presidendiks”.

Kimi oli harva nähtud või fotografeeritud kuni aastani 2000, mil toimus tema tippkohtumine Lõuna-Korea liidri Kim Dae-jungiga.

Kimi valitsusajal on Põhja-Koread tabanud kiire majanduslangus ja näljahäda, mis on eri andmetel tänaseks hauda viinud riigi 23 miljonist elanikust kuni ühe miljoni.

Ka KCNA õnnitlusteates tõdeti, et ajad on rasked, kuigi näljahäda ei nimetatud.

“Kim Jong Ili erakordne suurmehelikkus ning silmapaistev juhtimine säravad veelgi hiilgavamalt pärast tema enneolematuid revolutsioonilisi võite 20. sajandi viimasel kümnendil, Korea revolutsiooni raskeimal ajastul,” seisab teates.

USA president George W. Bush, kes jaanuaris nimetas Põhja-Koread “kurjuse teljeriigiks”, kes arendab massihävitusrelvi, pakkus laupäeval taas võimalust kõnelusi alustada.

“Oleme pakkumise teinud, kuid miskipärast Lõuna-Korea seda vastu ei võta,” märkis järgmisel nädalal Lõuna-Koread väisav Bush.

Põhja-Korea on Bushi süüdistuse hukka mõistnud, süüdistades USA riigipead “moraalses pidalitõves”, ning peab visiiti Lõuna-Koreasse sõda ettevalmistavaks sammuks.