Riikliku uudisteagentuuri lühiteates ei öeldud siiski, kui palju inimesi hukkus Ryongchoni raudteeaamas toimunud plahvatuses, mis kärgatas üheksa tundi pärast Hiinast naasnud Põhja-Korea liidri Kim Jong-ili läbisõitu sealt.

Agentuur teatas vaid, et purustused on “väga tõsised”. Põhja-Korea ametiisikud on varem diplomaatidele öelnud, et õnnetuses sai surma mitusada ja vigastada tuhandeid inimesi.

“22. aprillil toimus Põhja-Phyongani provintsi Ryongchoni raudteejaamas plahvatus, mille põhjuseks on hooletusest tingitud elektrikontakt ammooniumnitraatväetise ja tsisternvagunite manööverdamise ajal,” teatas Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA.

Samas lisati, et Pyongyang hindab mitmete riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide valmidust anda humanitaarabi”.

ÜRO humanitaarabi koordineerimise büroo (OCHA) teatas Genfist, et sai reede õhtul Pyongyangilt abipalve.

Pyongyang teatab õnnetustest ja katastroofidest harva, abi paluti viimati 1990. aastate üleujutuste ja näljahäda ajal.

Ülemaailmse Toitlusprogrammi (WFP) Põhja-Korea koordinaator Masood Hyder ütles, et päev pärast sellise õnnetuse toimumist abi paluda on iga valitsuse, saati siis Põhja-Korea kohta väga kiire tegutsemine.

Põhja-Korea “kurjuse telje” riigiks tembeldanud USA on samuti teatanud valmisolekust tuumakriisile vaatamata põhjakorealasi aidata.

Õnnetuse ohvrite arvu kohta ei ole usaldusväärseid andmeid ikka veel. OCHA teatas Punasele Ristile toetudes, et seni on kätte saadud 50 surnukeha.

Abiorganisatsiooni Concern Pyongyangi büroost aga teatati, et hukkunuid on 150.

Laupäeval külastavad rahvusvahelised abiorganisatsioonid Põhja-Korea kutsel sündmuspaika, et abivajaduse suurust hinnata.