Süüria-Ameerika meditsiiniseltsi raportis leiti, et üks kilogramm jahu maksab nüüd umbes sada dollarit, samas kui keskmine süürlane teenib alla 200 dollari kuus, vahendab Vice News.

„Ma sõin täna õhtusöögiks maasikalehti,“ ütles 26-aastane inglise keele ja matemaatika õpetaja Rajai telefoni teel Vice Newsile. „Ma ei ole korralikku einet saanud kolm kuud. Lapsed söövad puulehti ning väga vanad ja väga noored surevad.“

#Syria: Syrian children in the besieged and starving town of #Madaya enjoy a nice meal of leaves. Yes! leaves!! pic.twitter.com/vqIf1Y6JAn— Thomas van Linge (@arabthomness) January 4, 2016

Two-person meal Water, salt, a bit of crusty mint and lemon powder #Madaya #Syria #Madaya_is_starving pic.twitter.com/CAKcjrc0n7
— Raed Bourhan (@raedbrh) January 5, 2016

Madaya elanikud on hakanud postitama sotsiaalmeediasse meeleheitlikke palveid koos piltidega, mis meenutavad natside koonduslaagreid.

Rajai sõnul karistab Assadi režiim tema kodulinna osavõtu eest 2011. aasta ülestõusus. „Me tahtsime selle maa Assadist puhastada,“ ütles Rajai, kes peeti kinni ja keda piinati.

Madaya asub strateegiliselt tähtsas kohas Süüria paljude rindejoonte ja paljude osapooltega kodusõjas. Linn asub Qalamouni mäeahelikus Liibanoni piiri kõrval vähem kui 50 kilomeetri kaugusel Süüria pealinnast Damaskusest. Kui mässulised Madayast välja murraksid, oleks neil otsekoridor Damaskusesse.

Kui revolutsioon Süürias muutus ühe vägivaldsemaks, muutus Süüria-Liibanoni piir võtmetähtsusega relvasmugeldajate koridoriks. Assad ning tema Iraani, Vene ja Liibanoni liitlased muutsid selle piiritsooni kindlustamise prioriteediks, mis on tähtsam kui põhjapoolsete territooriumide tagasivõtmine Islamiriigilt ja Al-Qaidaga seotud Al-Nusra rindelt.

Hizbollahi abiga on Assad julmalt maha surunud vastupanu mäeahelikus, kasutades keskaegset sõjapidamist meenutavat piiramist. Lisaks kontrollpunktidele ja miiniväljadele kasutatakse julmi blokaade, mis ei võimalda isoleeritud linnadesse toitu ega vett tuua. Inimesi näljutatakse, kuni nad alla annavad.

Septembris sisenes Hizbollah kolme kilomeetri kaugusel asuvasse Zabadanisse, mis oli ainus ühenduslüli muu maailmaga. Mõnedel mässuliste võitlejatel lubati turvaliselt lahkuda Türgi ja Iraani vahendatud kokkuleppe alusel.

Zabadanisse tunginud Hizbollah sundis vaenulikuks peetud inimesi Madayasse kolima, kus režiimivastased tsiviilisikud kavatseti surnuks näljutada.

Süüria inimõiguslased jälgivad Madayat õudusega. „Nad teevad sellest suurt vanglat ja lämmatavad piirkonna,“ ütles sealkandis üles kasvanud Süüria arst ja Süüria-Ameerika meditsiiniseltsi juhatuse liige dr Ammar Ghanem, kelle pere on endiselt piiramisrõngas. „Režiim tahab, et inimesed sureksid seal.“

Arstiabi on linnas väga nõrgal tasemel. „Neil pole varustust ega väljaõpet – üks nende arst on loomaarst, kes opereerib nüüd inimesi,“ rääkis Ghanem. „Me tahaksime varustust saata, aga loomulikult ei saa me blokaadist läbi.“

ÜRO-l on olnud raskusi piiramisrõngas olevasse linna abi viimisega. Oktoobris suudeti Madayasse ja Zabadanisse küpsiseid viia. Toit osutus aga säilivustähtaja ületanuks.

Viimase kolme kuu jooksul ei ole Assadi valitsus lasknud Madayasse midagi viia, kirjutades sellega põhimõtteliselt alla kümnete laste ja vanurite surmaotsusele.

Hizbollah püüab kaubelda Madaya tsiviilisikute elud šiiidi tsiviilisikute elude vastu, kes on Põhja-Süüria Kafrayya ja Fua linnades mässuliste piiramisrõngas.