Peterburis kohtuvad Vene ja Soome välisministrid. Lavrov rääkis inimõiguste rikkumisest Balti riikides ja kiitis kohe seejärel Soomet

Peterburis kohtuvad täna erakordselt pingelises olukorras Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes Venemaa ja Soome välisministrid Sergei Lavrov ja Pekka Haavisto.

Pressikonverentsi alguses kiitis Lavrov minutite kaupa Soome ja Venemaa sidemeid kõigil tasemetel pandeemiast hoolimata. Ka presidendi on Lavrovi sõnul rääkinud telefoni teel viis korda.

Lavrov mainis, et ministrid rääkisid „Ukraina-sisesest konfliktist”. Seejärel siirdus Lavrov taas kahepoolsete suhete juurde ning rääkis Soome Pyhäjoki tuumajaamast ja Soome energiaettevõtte Fortum investeeringutest Venemaale.

Seejärel kiitis Lavrov Soome presidendi Sauli Niinistö algatust transponderite kasutamiseks lennukitel Läänemere kohal, aga NATO kahjuks sellega kaasa ei tulnud.

Lavrov kiitis Soome parlamendi konstruktiivset arutelu Soome neutraalsuse üle.

„Minister tõi esile ka sündmused Aleksei Navalnõiga seoses,” lausus Lavrov, kelle sõnul seejärel Haavistot „informeeriti” selle asja kohta. Meeleavaldusi nimetas Lavrov ebaseaduslikeks ja ütles selle teema lõpetuseks, et on avatud kõigest rääkimiseks.

Haavisto meenutas, et oli 1992. aasta pikalt Peterburis keskkonnaalast koostööd tegemas ja et kontor oli tollal Dom Prirodõ (Loodusemaja), mis on nüüd (ja varem) Maria kirik.

„Krimmi okupeerimine ja Ukraina sõda viisid sanktsioonideni, samuti opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi mürgitamine närvimürgiga,” ütles Haavisto ja tuletas meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse järgi oli Navalnõi algne kohtuotsus alusetu.

„Me oleme arutanud ka rahumeelsete meeleavalduste mahasurumist vägivallaga,” ütles Haavisto.

Samas tänas Haavisto Lavrovi otsekohese jutu eest, kuigi „ka täna ei oldud kõiges sama meelt”.

„EL-i seisukohad on ka meie seisukohad,” tuletas Haavisto meelde ja ütles, et Soome toetas EL-i välispoliitikajuhi Josep Borrelli visiiti Moskvasse.

Haavisto sõnul arutati ka muu hulgas Karjala vangi mõistetud inimõiguste aktivisti Juri Dmitrijevi saatust, Tšetšeenia seksuaalvähemusi ja Jehoova tunnistajate kohtlemist Venemaal.

„Partnerluskoostööd NATO-t on olnud aastast 1994 ja koostöö jätkub,” rõhutas Haavisto. Lavrovi jutu kohta arutelust parlamendis ütles Haavisto: „Praegu Eduskuntas arutelus olev raport ütleb, et Soome on neutraalne riik, kellel on võimalus taotleda NATO liikmelisust.”

Vene ajaleht Kommersant küsis Lavrovilt suhete katkestamise kohta Euroopa Liiduga ja Haavistolt seda, kas on oodata karmimaid sanktsioone.

Lavrov ütles, et kommenteeris Borrelli juttu pärast seda, kui viimane oli Venemaalt naasnud ja venelasi sõimanud. Lavrovi sõnul on suhted halvenenud pärast 2014. aastat, kui Ukrainas toimus „riigipööre” ja EL ei toetanud opositsiooni ja presidendi leppimist. Seejärel on Lavrovi sõnul Ukrainas möllanud „äärmusradikaalid” ja EL on lükanud vastutuse Venemaa kaela.

Lavrov süüdistas Balti riike ja Ukrainat venekeelse elanikkonna keele ja kultuuri diskrimineerimises ja vene ajakirjanike vaenamises. Lavrovi sõnul ei lahenda EL neid inimõiguste probleeme. Kohe seejärel kiitis Lavrov suhteid „paljude Euroopa riikidega”, eriti Soomega.

Haavisto sõnul võeti Euroopas raskelt kolme diplomaadi väljasaatmist Venemaalt Borrelli visiidi ajal. Ukraina kohta ütles Haavisto, et selle ajaloost rääkides on ühised aastanumbrid.

Haavisto märkis, et sanktsioonide põhjus on Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja Ida-Ukraina sõda. Haavisto tuletas lisaks meelde, et Soome on Lavrovi sõimatud EL-i osa.

Lavrov ütles, et majandussuhted jätkuvad sanktsioonidest hoolimata.

Soome rahvusringhääling Yle küsib Lavrovilt, kuidas Navalnõi kohtlemine mõjutab suhteid Soomega, ja Haavistolt, millise sõnumi ta viib EL-i partneritele.

Lavrov ütleb, et kõik kokkulepped alates Viini kokkuleppest annavad diplomaatidele puutumatuse ainult siis, kui nad ei sekku siseasjadesse. Meeleavaldusi nimetas Lavrov ebaseaduslikeks.

Soome-Vene suhteid Navalnõi juhtum Lavrovi sõnul ei mõjuta.

Haavisto kiitis EL-i 27 liikmesriigi jõudu ning ütles, et rääkis enne visiiti lisaks Borrellile ka Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa välisministritega ja kannab neile ka tulemustest ette. Diplomaadid on Haavisto sõnul tegutsenud Viini konventsiooni järgi.

TASS palus mõlemalt hinnangut Valgevenes eelmisel nädalal toimunud rahvakogunemise kohta. Lavrovi sõnul on see seotud Aljaksandr Lukašenka juba enne valimisi pakutud mõttega konstitutsiooni muutmisest.

Haavisto ütles, et Valgevene presidendivalimised ebaõnnestusid ja viisid meeleavalduste ja politseivägivallani. Kahjuks ei lubatud riiki ka OSCE vaatlejaid. Haavisto ütles, et helistas eelmisel nädalal Valgevene välisministrile Vladimir Makeile ja palus lasta rahvakonverentsile vaatlejaid ja opositsiooni esindajaid. Haavisto avaldas lootust, et Valgevenes algab tõeline protsess, millega opositsioon saab liituda.

Helsingin Sanomat küsib EL-i ja Venemaa tüli tagajärgede kohta Soome-Vene suhetele. Lavrov ütles, et seitse aastat kestnud allamäge liikumine suhetes EL-iga ei ole rikkunud suhteid Soomega, kuigi kaubavahetust sanktsioonid mõjutavad. Lavrov väitis, et Saksa ettevõtjad olid sanktsioonide vastu, aga Merkel otsustab, et poliitika otsustab majanduse üle, mis on Lavrovi sõnul sakslaste puhul väga ebatavaline.

Haavisto sõnul oli Borrelli eesmärk minna Moskvasse suhteid Venemaaga parandama, mitte halvendama. Ta märkis, et oleks keeruline, kui viisa tuleks hankida igasse EL-i riiki ja et loomulikult oleks majanduse huvides, kui suhted oleksid korras.

Kohtumise alguses märkis Lavrov, et pärast eelmist aastatagust kohtumist on maailma asjad arenenud murettekitavas suunas.

Haavisto meenutas oma ammuseid külaskäike Peterburis.

„Oleks mõlema osapoole huvides, kui Venemaa ja EL-i suhe toimiks,” ütles Haavisto.

Seejärel rääkis ta Navalnõist ja meeleavaldustest.

„Viimase aja mure on olnud Aleksei Navalnõi mürgitamine keemiarelvaga ja tema vanglakaristust ning võimude tegevus meeleavaldustel. Kindlasti räägime täna ka sellest,” ütes Haavisto.

Veel mainis Haavist Arktika koostööd, avaldas lootust, et piir avaneb niipea, kui pandeemia lubab ning tuletas meelde Soome ja Venemaa saja-aastaseid diplomaatilisi suhteid.

Seejärel jätkati kohtumist suletud uste taga.

Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on lainepõhja vajunud opositsionäär Aleksei Navalnõi kohtlemise tagajärjel.

Euroopa Liidu välispoliitilise esindaja Josep Borrelli visiit Moskvasse toimus veebruari alguses jäises meeleolus. Visiiti peeti pehmelt öeldes ebaõnnestunuks ja Euroopa Parlamendis nõuti isegi Borrelli ametist lahkumist.

Soome välisministeeriumi pressiteates öeldi, et esimene teema Haavisto ja Lavrovi kohtumisel on olukord Navalnõi ümber ning Venemaa ja Euroopa Liidu suhted.