Stoltenbergi sõnul toimus 2016. aastal igas kuus 500 ohtlikku küberrünnakut NATO objektide vastu, mida on 60 protsenti rohkem kui 2015. aastal, vahendab Deutsche Welle.

Stoltenberg lisas neljapäeval Saksa ajalehes Die Welt avaldatud intervjuus, et enamikku neist rünnakutest NATO andmevõrgu vastu toetasid riiklikud institutsioonid, mitte eraisikud.

„Ma olen selle arengu pärast äärmisel mures,“ ütles Stoltenberg. „Küberkaitse mängib NATO järgmisel tippkohtumisel tähtsat rolli ja me peame oma jõupingutusi selles vallas suurendama.“

Stoltenberg hoiatas, et küberrünnakud võivad olla eriti ohtlikud, kui need seavad ohtu energiavõrgud, tervishoiuasutused ja muu kriitilise infrastruktuuri.

„Need võivad ka kahjustada NATO kaitsevõimet ja meie relvajõudude tööd,“ lisas Stoltenberg. „Kogu sõjaline tegevus põhineb nüüd andmeedastusel. Seega, kui see järele annab, võib see tekitada tõsist kahju.“

Stoltenberg väljendas ärevust ka häkkerite võimaliku andmetega manipuleerimise üle valimiskampaaniate ajal. Mitmed liikmesriigid kardavad Stoltenbergi sõnul, et häkkerid püüavad sekkuda riikide valimiskampaaniatesse ja õõnestada demokraatiat.

Stoltenberg ütles, et NATO-l on liikmesriikide jaoks olemas kriisimeeskonnad, mis aitavad võrke selliste rünnakute eest kaitsta.