“Ma väga loodan, et saavutame kiiresti edu, kuna meil ei ole enam palju aega jäänud,” ütles Patten pressikonverentsil, viidates EL-i eelseisvale laienemisele 1. mail 10 uue riigi võrra.

EL-i ja Venemaa suhete alus on partnerlus- ja koostöökokkulepe. Brüssel tahab, et see laieneks automaatselt Venemaa suhetele ka ühenduse kümne uustulnukaga alates päevast, mil nad EL-i astuvad.

Moskva sõnul tekitab see kahju tema kaubandusele ja teistele privileegidele oma lähinaabritega. EL-i väitel võib Venemaa seisund teatud turgudes halveneda, kuid üldises plaanis võidab Moskva leppe laienemisega kindlasti.

EL-i välisministrid on öelnud, et sõprus- ja koostöölepe peab laienema ühenduse kõigile 25 liikmesriigile ühegi eeltingimuseta. Ainult nii on võimalik hoiduda “tõsisest mõjust EL-i ja Venemaa suhetele üldiselt”.

EL-i ametnike sõnul reageerib liit santsioonidega, kui Venemaa hakkab kohtlema ühenduse uustulnukaid teisiti kui praeguseid liikmeid.

Euroopa Liidu eesistuja Iirimaa välisminister Brian Cowen ütles esmaspäeval, et kõnelused Venemaaga jätkuvad ning tehakse kõik selleks, et kokkulepe sõlmitaks enne 1. maid.

Patteni sõnul on osapooled jõudmas üksmeelele mitmes valdkonnas, kuid raskusi on avaldusega, kuhu Moskva tahab lisada Venemaa mured EL-i laienemise võimalike tagajärgede üle.