Allikas jäi anonüümseks, kuid kinnitas, et uurijate hinnangul on just see kõige tõenäolisem põhjus. Uurimisega jätkatakse. Kokku tegeleb sellega ligi 50 eksperti ja neljapäevaks oli küsitletud juba 40 inimest, kes seotud katedraali renoveerimistöödega.

Ekspertide töö on raskendatud, kuna hoone seis on nii kehv, et sinna sisenemine on ohtlik. Paljudesse kohtadesse ei pääseta lihtsalt ligi. Samal ajal tegelevad ehitustöölised aktiivselt sellega, et kiriku seinu toestada. Kraanade abil on eemaldatud mõned rasked kujud. Kirik asub Cité'i saarel, kuhu turiste endiselt ei lubata.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on öelnud, et kirik taastatakse ja avatakse viie aastaga. Annetajate abiga on koos sadu miljoneid eurosid, mis neisse töödesse panustada.

Kirikuringkondades aga leitakse, et viis aastat on nii pikk aeg, et selleks perioodiks oleks vaja alternatiivset lahendust. Ülempreester Patrick Chauvet pakkus välja, et kiriku ette platsile võiks ehitada ajutise puust kiriku. Ta ütles, et see peaks olema kaunis ning sümboolne. AP kirjutab, et Pariisi linnavalitsus toetab ideed.

Kirik süttis esmaspäeva õhtul. Tulele pandi lõplikult piir alles üheksa tundi hiljem. Kokku osales kustutustöödel ligi 400 tuletõrjujat, neist üks sai tõsiselt viga. Hoone peamine struktuur ning kaks suurt torni õnnestus päästa.

850 aasta eest ehitatud kirikus on varemgi tehtud suuri renoveerimis- ja taastamistöid. Näiteks 19. sajandil kestsid tööd kokku 25 aastat. Hoone oli saanud kahjustada Prantsuse revolutsiooni ajal. Pärast Teist maailmasõda aga tuli välja vahetada osa keskajast pärit aknaid, kuna nendes olid kuuliaugud.

Kuigi Macron on rääkinud viiest aastast, arvavad paljud eksperdid, et aega võib minna vähemalt 15 aastat. Pärast hävitavat põlengut on Pariis üleujutatud toetusavalduste, abipakkumiste ja hämmastavalt suurte annetustega. Näiteks eraldavad perekonnad kosmeetikakontserni L’Oréal ja luksuskaupade grupi Louis Vuitton Moët Hennesy taga kumbki 200 miljonit eurot ja naftafirma Total 100 miljonit.