Mahmoud Abbas, eelmine peaminister ja PLO esimees, ning Ahmed Korei, praegune peaminister, saavad ilmselt esialgu varasemast suurema mõju, teatab Telegraph.

Presidendiameti võtab ajutiselt üle parlamendi spiiker Rawhi Fattouh, kes peab 60 päeva jooksul valimised korraldama. Fattouh on palestiina poliitikas teisejärguline tegelane ega oma ilmselt paremaid väljavaateid võimul püsimiseks.

Üks potentsiaalseid tulevasi liidreid on Marwan Barghouti. Ta naudib suurt populaarsust rahva hulgas ja erinevalt Abbasist või Koreist on tal autoriteeti sõjaliste organisatsioonide üle. Ta on olnud heades suhetes Iisraeliga rahuprotsessi ajal, kuid istub praegu viit järjestikust eluaegset karistust juudi vanglas terrorismi eest.

Oma ambitsioonid võimule on ka endisel Läänekalda julgeolekuülemal Jibril Rajoubil. Ta võitles Arafatiga vihaselt võimu üle, kuni kaks meest ära leppisid ning Arafat ta oma julgeolekunõunikuks nimetas.

Rajoub peab enesetaputerrorismi valeks taktikaks juudivastases võitluses. Juhul, kui tema saab presidendiks, toob see kaasa ägeda sisevõitluse palestiinlaste hulgas.

Gaza sektori võimuvaakumi võib täita Mohammed Dahlan, kes oli kuni eelmise aastani Palestiina julgeolekujõudude ülem. Kui Korei ametisse sai, vallandas ta Dahlani, et suurendada oma mõju julgeolekujõudude üle. Kuna tal on head kontaktid USA ja Iisraeliga, loodavad mõlemad riigid, et ta aitab kaasa korra tagamisele. Dahlani võimuletulek tooks samuti tõenäoliselt kaasa sisevõitluse.

Lisaks sellele on terve rida terroriorganisatsioone, kes ei pea vajalikuks osaleda poliitilises protsessis ning võivad üritada vägivaldselt oma võimu kehtestada. Eriti Gaza sektoris, kus Iisraeli sissetungid on Palestiina institutsioonid praktiliselt hävitanud, on oht selleks suur.