Diplomaadid ütlesid, et Lähis-Ida probleemi on Jeemeni ja Süüria nõudel kavas arutada neljapäeval erakonsultatsioonidel. Jeemen on ÜRO araabiamaade rühma praegune eesistuja ja Süüria ainus Araabia riik 15-liikmelises Julgeolekunõukogus.

Araabia Riikide Liiga esindaja Hussein Hassouna ütles, et rühma liikmed soovivad nõukogu avalikku istungit, millele on kavas esitada resolutsioonikavand.

“Me ei saa jätta seda olukorda, mis pidevalt halveneb, igapäevase asjaajamise hooleks. Iisraeli aktsioonid muutuvad päev päevalt üha jõhkramaks, aga Julgeolekunõukogu istub käed rüpes ega võta midagi ette,” ütles Hassouna.

Lääne diplomaatide sõnul ei ole araabiamaade resolutsiooni kiiret hääletamist tõenäoliselt oodata. Euroopa Liidu eesistuja Hispaania ja ka Prantsusmaa kutsusid kolmapäeval Julgeolekunõukogu süvenevat kriisi arutama, kuid ei esitanud mingit ametlikku taotlust.

Palestiina vaatleja ÜRO-s Marwan Jilani ütles Julgeolekunõukogu kohtumist nõudes, et Iisraeli peaministri Ariel Sharoni valitsus on intensiivistanud rünnakuid Palestiina sihtmärkidele.

“Okupatsioonivõim Iisrael peab vastutama kõigi palestiina rahva vastu suunatud inimõiguste rikkumiste, sõjakuritegude ja riikliku terrorismi eest,” seisab Jilani kirjas Julgeolekunõukogu veebruarikuu eesistujale, Mehhiko suursaadikule Adolfo Aguilar Zinserile.

Mõnede nõukoguliikmete sõnul soovivad palestiinlased, et hääletataks resolutsiooni, millele USA detsembris veto pani ja mis nõudis Julgeolekunõukogu missiooni Lähis-Itta saatmist.

Toona tagasilükatud resolutsioon mõistnuks hukka Iisraeli terroriaktid palestiinlaste vastu, nõudnuks vägivalla lõpetamist ja “monitooringumehhanismi” loomist, mille raames saaks kohale tuua vaatlejad, mille vastu Iisrael siiani on.

Sama resolutsiooni kiitis heaks 189-liikmeline ÜRO Peaassamblee, aga sellisel kujul ei ole see juriidiliselt kohustav.