Paavstil täitus ametis 25 aastat
Johannes Paulus II-l õnnestus püstitada ka teine rekord: 25 aasta jooksul kuulutas ta pühakuks 477 ja õndsaks 1319 inimest. Enne Johannes Paulus II oli katoliku kirikul ainult 300 pühakut ja 1310 õndsat.
Suurim rahvahulk paavsti missal kogunes 1995. aastal Manilas — umbes neli miljonit inimest.
Poolakas Karol Wojtyla valiti Rooma paavstiks 16. oktoobril 1978. aastal. Ta on esimene mitte-itaallasest paavst 455 aasta jooksul. Praegu on ta kiriku 2000-aastase ajaloos ametisoleku pikkuselt neljandal kohal ja tõuseb kolmandale kohale, kui elab järgmise aasta märtsini.
Kõige kauem, vähemalt 34 aastat, arvatakse ametis olevat olnud Peetrus.
Seevastu keskajal oli arvukalt paavste, kes valitsesid vähem kui kuu aega. Lühimaks jäi aga Johannes Paulus II eelkäija Johannes Pauluse I ametiaeg — see kestis ainult 33 päeva.
Kaheksakümne kolme aastane paavst põeb Parkinsoni tõbe ega suuda enam käia, kuid Vatikani esindajate väitel on tema tervislik seisund viimasel ajal mõnevõrra paranenud.
Paavst alustab oma pidupäeva neljapäeva hommikul sellest, et kirjutab alla tähtsale dokumendile piiskoppide ülesannete kohta.
Õhtupoolikul peab ta koos hulga kaasvaimulikega Peetri väljakul missa, kuhu oodatakse kümneid tuhandeid katoliiklasi. Missa peaks algama kell kuus õhtul (Eesti aja järgi 19.00), umbes samal ajal, kui paavst veerand sajandi eest ametisse valiti.
Aastapäevapidustuste üheks tähtsündmuseks on ema Teresa pühakukskuulutamine pühapäeval. Kõrghetk saabub aga 21. oktoobril, kui paavst nimetab 31 prelaati kardinalide kolleegiumi, mis tema surma järel peab talle ametijärglase valima.
Itaalia president Carlo Azeglio Ciampi avaldas Johannes Paulusele II austust ülemaalises teleülekandes.
“Teie siiras, kirglik hääl on tõelise veendumuse, tõe kandja. Sellest on saanud suur hääl, mis kõneleb rahu nimel, üleilmse inimväärikuse nimel,” ütles Ciampi.
Poola peaministri Aleksander Kwasniewski sõnul on poolakast paavsti ametiaeg maailma muutnud.
Paavst “on end näidanud mitte ainult kirikumehena, vaid ka suure humanistina ja inimesena, kes suudab tõeks teha visioonid, mis algul paistsid ainult ettekuulutustena”, rääkis ta.
Saksa kantsler Gerhard Schröder saatis kirja, kus kiitis paavsti “poliitilist kaugelenägelikkust ja suurt vastutustunnet”.
“Te olete alati otsinud kontakte, ületanud piire ja õhutanud dialoogi, andes tähelepanuväärse panuse paljude konfliktide leevendamisse ja mõistmise suurendamisse.”
Vene õigeusukiriku patriarh Aleksius II saatis paavstile “vennaliku tervituse”, öeldes, et Johannes Paulus II tuntakse kogu maailmas “kristlasena, kes on täis enesesalgamist, karjase ja suurima kristliku kiriku juhina”.
Varem on paavst ja Aleksius II korduvalt vaielnud roomakatoliiklaste õiguste pärast Venemaal ning õigeusukirik on Vatikani süüdistanud pööramistegevuses.
Vatikani saabus arvukalt kardinale, et tähistada paavsti aastapäeva kongressiga katoliku kiriku olukorrast. Kuid kõrged prelaadid tõrjusid igasuguseid oletusi, nagu valmistuksid nad uue paavsti valimiseks.
“See on tõepoolest pidupäev. Oleme kogunenud Püha Isa aastapäeva tähistama,” kinnitas kardinal Roger Mahony, Los Angelese peapiiskop.
Jutud konklaavi kokkukutsumisest järgmise paavsti valikuks on enneaegsed, väitis ta pressikonverentsil.
Kui see aeg kätte jõuab, “siis juhib Püha Vaim meid õiges suunas”, et uut kirikupead valida, ütles kardinal.
Paavsti halveneva tervise pärast muretsevad katoliiklased jälgivad tema olekut neljapäeval kindlasti suure tähelepanuga.
Kolmapäeval Peetri väljakul antud üldaudientsil paistis paavst pisut tugevam kui muidu viimasel ajal, rääkis palju selgema häälega ja oli ilmne, et ta tundis ära kardinalid, kes teda audientsi lõpul tervitasid.
Poolakad on oma rahvuskaaslasest kirikujuhi üle kirglikult uhked ning moodustavad ilmselt arvestatava osa neljapäevaõhtuse missa osalistest.
“Sto lat, sto lat, elagu paavst veel sada aastat”, kõlas Rooma päevalehe Il Tiempo pealkiri, korrates poolakeelset sünnipäevasoovi.
Vatikani ajaleht L’Osservatore Romano nimetas Johannes Pauluse ametiaega “ajaloo hiiglase pontifikaadiks”.
“Ma arvan, et ta läheb ajalukku kui Johannes Paulus Suur,” ütles USA kardinal Theodore McCarrick.
Paljud katoliiklased, eriti arengumaades, on kritiseerinud paavsti jäiku sõnavõtte rasestumisvastaste vahendite, abordi, abielus preestrite ja naisvaimulike vastu. Johannes Paulust on süüdistatud autoritaarsuses ja järeleandmatuses.
Siiski on kõik ühel nõul, et ta on olnud tähtis rahvusvaheline tegutseja, võidelnud rahu nimel, töötanud väsimatult kristlaste leppimise eest juutidega ja aidanud kommunismi kukutada.
Lähedased sõbrad ja nõunikud kinnitavad, et vanadusest ja haigusest hoolimata on paavstil nõuks lõpuni vastu pidada.
“See on mees, kes pole kunagi üksi, Jumal on alati temaga. Ma arvan, et kui te usute Jumala ettehooldusse ja sellesse, et see on kiriku juhtiv vaim, siis küllap paavst teab, mida ta tegema peab,” leidis Chicago kardinal Francis George.
Küsimusele, kas see võiks tähendada, et paavst astub tagasi, selle asemel et surmani ametisse jääda, vastas ta:
“Paavst on vaba, nii et see võimalus on alati olemas, kuid ma arvan, et see on praegu abstraktne võimalus.”
Viimane paavst, kes vabatahtlikult tagasi astus, oli 1294. aastal Celestinus V. Gregorius XII pani 1415. aastal vastutahtsi ameti maha, kuna ametis oli korraga mitu paavsti.
