Paavsti surm vallandaks poliitilise mängu
Kardinalide nõukogu juht Eduardo Martinez Somalo saab uue paavsti valimiseni automaatselt katoliku kiriku ajutiseks juhiks.
Kardinal Somalo vastutab ka paavsti matuste korraldamise ja kardinalide konklaavi kokkukutsumise eest.
Konklaav koguneb salajasele hääletusele Sixtuse kabelis Michelangelo “Viimse kohtumõistmise” fresko all ning valib 262. järglase apostel Peetrusele.
Seaduse kohaselt ei tohi konklaavi kokku kutsuda varem kui kaks nädalat peale paavsti surma, et kõik kardinalid kohale jõuaksid. Seadus pärineb küll ajast, mil reisiti tõlla ja hobusega, mitte lennukiga.
Teoorias juhib uue paavsti valimist püha vaim, tegelikkuses aga algab suur poliitiline mäng. Kardinalid ei tohi hääletada iseenda poolt, sest sel juhul kõrvaldataks nad uue paavsti valimiselt.
Päevas peetakse neli hääletust, kaks hommikul ja kaks pärastlõunal. Protsess jätkub niikaua, kuni jõutakse üksmeelele uue paavstikandidaadi suhtes. Uus paavst valitakse 119 konklaavi kuuluva kõrge kirikuametniku hulgast.
Valimispaberid põletatakse hiljem Sixtuse kabeli kaminas. Püha Peetruse väljakule paistva korstna suitsu värvi näevad kõrvaltvaatajad, kas valimised on lõppenud või mitte.
Kui suits on tume, siis kardinalid ei jõudnud kokkuleppele. Kui aga uus paavst valiti, on suits hele.
Valituks osutunud kardinal peab andma oma nõusoleku paavstiks hakkamiseks ning endale nime valima.
Kui otsus on langetatud, siis kuulutab kardinalide kolledži dekaan Joseph Ratzinger Püha Peetruse basiilika keskrõdult ühe lausega “Habemus Papam” — meil on paavst. Uus paavst astub seejärel rõdule ja annab oma õnnistuse.
