Paanika põlevas kaubanduskeskuses: signalisatsioon ega kustutussüsteem ei töötanud, varuväljapääsud olid lukus ja lapsed kinosaalis lõksus
Venemaal Kemerovos praegustel andmetel 64 inimelu nõudnud tulekahju alguses hoones viibinud inimesed räägivad, et tuletõrjesignalisatsioon tööle ei hakanud, aga kinosaalides olnud inimesed kuulsid koridorist karjeid. Filmi ei katkestatud ja saalis oli endiselt pime.
„Me istusime naisega esimeses kinosaalis ja äkki tundsime kärsahaisu,” rääkis RIA Novostile kemerovolane Mihhail. „Signalisatsioon tööle ei hakanud, isegi valgust ei lülitatud sisse. Me jooksime saalist välja ja ronisime treppi mööda alla ja siis välja. Kogu korrus oli juba kibedasse suitsu mattunud, algas paanika.”
„Meie Lizaga (tütrega) olime kolmandas kinosaalis. Käis film. Äkki hakkasid inimesed esimestes ridades välja jooksma, keegi karjus „Tulekahju!”. Meie istusime viimases reas. Ma haarasin Liza kaasa ja jooksin. Kui saalist välja saime, oli kõik juba musta suitsu täis, absoluutselt midagi polnud näha,” kirjeldas olukorda Tatjana.
Koridorides oli suur segadus, inimesed ei teadnud, kuhu joosta. Turvatöötajaid, kes oleksid suutnud inimesed organiseeritult välja viia, ei olnud. „Keegi külastajatest karjus, et tuleb joosta vasakule, sest seal on evakuatsiooniväljapääs. Aga see oli kinni. Mehed üritasid uksi ja akent selle kõrval maha lüüa, aga siis kõlasid karjed, et tuleb joosta peatrepi juurde. Ma otsustasin sinna joosta, kuigi me tütrega isegi ei teadnud, kas seal on tuld. Oli juba ükskõik, me lämbusime suitsust. Minu otsus oli õige, me pääsesime,” ütles Tatjana. Ta viidi ülemiste hingamisteede põletustega haiglasse, tema tütar aga praktiliselt kannatada ei saanud ja lasti koju.
Seda, et evakuatsiooniväljapääsud olid suletud kinnitab ka video, kus mehed lõhuvad uksi, et põlevast trepikojast välja pääseda. Enne tuletõrje saabumist püüdsid inimesed välja saada, kuidas suutsid. Olukord muutus selliseks, et kõik trepikojad ja koridorid neljandal ja kolmandal korrusel mattusid kiiresti mürgisesse suitsu. Need, kellel ei õnnestunud allapoole pääseda, jäid lõksu. Neil tuli lõhkuda klaasid ja hüpata akendest välja.
Kinosaalidesse ja lõbustuskeskusesse lõksu jäänud kooliõpilased neljandal korrusel kirjutasid telefonide abil sõnumeid lähedastele ja tegid sotsiaalmeediasse hüvastijätupostitusi. 13-aastane Maria jõudis sõpradele tulekahjust rääkida ja nendega hüvasti jätta. Koos Mašaga hukkus tema ema. 12-aastane Maia kirjutas VKontaktesse: „See on lõpp.”
Sotsiaalmeedias levib veel üks postitus: „Kell 16.11, kohe peale tulekahju algust , helistas kinost minu sugulane Vika. Ta rääkis, et kõik põleb, uksed on kinos blokeeritud. Ma ei saa välja, ei saa hingata. Mina ütlen talle: „Vika, võta kõik seljast ära, kata nina riietega kinni.” Tema ütleb: „Ütle emale edasi, et ma armastasin teda. Ütle kõigile edasi, et ma armastasin neid.” Ja pärast seda pani toru ära. Praegu ma helistan talle, kutsub, aga keegi ei vasta.”
Videoid tehti nii hoone seest kui ka väljast. Eile pandi internetti üles jube video, kus üks noormees haarab viimase jõuga neljanda korruse akna karniisist, aga kukub alla otse asfaldile. Viimaselt korruselt hüppas alla 11-aastane poiss, kelle vanemad hukkusid.
Põlenud kaubanduskeskus avati 2013. aastal. Hoone ehitati juba 1936. aastal Kemerovo kondiitrivabrikule number 1. 1977. aastal ühendati sellega veel üks vabrik, number 4, mille tulemusena moodustati Kemerovo kondiitrikombinaat. 2006. aastal jäi vabrik rahaliste raskuste tõttu seisma.
