Otsustav hetk: Kreeka parlament hääletab kokkuhoiuplaani üle

Kreeka poliitikud hääletavad kolmapäeval kokkuhoiumeetmete üle, mis on põhjustanud üleriikliku streigilaine ja kõige tõsisemad rahutused Ateenas viimase aasta jooksul. Peaminister Georgios Papandreou on öelnud, et ainult tema 28 miljardi euro suurune kokkuhoiuplaan aitab Kreeka taas jalgadele.

Ametnike sõnul sai teisipäeval Ateenas rahutuste tõttu vigastada 46 inimest, sealhulgas 37 politseinikku. Politsei kasutas mässavate noorte vastu pisargaasi ja vahistas vähemalt 14 inimest, teatab BBC News.

Kreeka kokkuhoiuplaan ja selle jõustamisseadus tuleb vastu võtta kahe eraldi hääletamise käigus kolmapäeval ja neljapäeval. Kui see parlamendis toetust ei leia, ei eralda Euroopa Liit ja rahvusvaheline valuutafond IMF Kreekale 110 miljardi euro suurust abipaketti.

Kui kokkuhoiuplaan parlamendis heaks kiidetakse, töötavad Euroopa ametnikud välja ka järgmise, 120 miljrdi euro suuruse abipaketi üksikasjad. Selle eesmärk on aidata Kreekal maksta oma võlad 2014. aasta lõpuni.

Kreeka parlamendihääletuse mõju on tunda ülemaailmselt, ütles Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy.

Kreeka valitsuse kaotus saadaks ärevuselained üle kogu eurotsooni, sest Kreeka seisab järgmisel kuul silmitsi väljavaatega saada esimeseks euromaaks, mis pankrotti läheb.

Tuhanded meeleavaldajad marssisid teisipäeval läbi Ateena kesklinna. Ühistransport seisis ja välja oli kuulutatud 48-tunnine üldstreik.

Suitsu ja pisargaasipilvedes loopisid anarhistlikud mässajad, kellest osa kandis gaasimaske, Molotovi kokteile ja kive, mis olid lahti murtud majade küljest. Põlema pandi kaks autot.

Teadetekohaselt pussitati üht meest, kui kaks meeleavaldajate rühmitust omavahel tülli läks. Mõned ametiühingutegelased püüdsid veenda anarhiste väljakult lahkuma, väites, et nende vägivaldsed protestid ainult kahjustavad meeleavaldajate eesmärke.

Arvamusküsitlused näitavad, et valitsuse kokkuhoiuplaani vastu on kuni 80 protsenti kreeklastest.

Hiljuti ametisse nimetatud rahandusminister Evangelos Venizelos tunnistas, et kärped on ebaõiglased, kuid ütles, et need on absoluutselt vajalikud ja kutsus parlamendiliikmeid üles neid toetama.

Peamine opositsiooniliider Antonis Samaras Uue Demokraatia parteist ütles, et kokkuhoiuplaani taga on vigane mõtlemine ja maksumääri tuleks alandada, mitte tõsta, et majandust stimuleerida.

Papandreoul on vastaseid ka oma partei, ülekreekalise sotsialistliku liikumise (Pasok) sees. Kaks selle erakonna parlamendiliiget on öelnud, et hääletavad kokkuhoiumeetmete vastu.

Pasokil on 300-kohalises parlamendis 155 kohta ehk õhkõrn enamus.