Venemaa kontrolli all olev Simferopoli Kiievi rajoonikohus otsustas eile 12 Ukraina meremeest vahi alla jätta kuni 2019. aasta 25. jaanuarini. Neid võib oodata kuni kuueaastane vanglakaristus.

Sõjaseisukord algab Ukrainas kolmapäevast ja kestab siis 30 päeva. Ettepaneku selle kehtestamiseks tegi riigipea Petro Porošenko, kuid tema algse eelnõu järgi oleks see kestnud kaks kuud ja hõlmanud kogu riiki.

Nüüd hakkab sõjaseisukord kehtima kolmapäeva hommikul kella üheksast siiski vaid riigi kümnes piirkonnas, mis peavad rinda pistma Venemaa agressiooniga. Teiste hulgas on selleks ka Aasovi mere regioon.

Piirkonnad on järgmised: Tšernigiv, Sumõ, Harkiv, Luhansk, Donetsk, Zaporižžja, Herson, Mõkolajiv, Odessa, Vinnõtsja.

Väljaanne KyivPost kirjutab, et tegemist on aladega, mis piirnevad Venemaaga, Moldovas Vene kontrolli all oleva Transnistriaga, Musta mere või Aasovi merega.

Lisaks sõjaseisukorra väljakuulutamisele kiitis ülemraada heaks presidendivalimiste korraldamise riigis järgmise aasta 31. märtsil ja võttis vastu resolutsiooni, millega ärgitatakse lääneriike Venemaa agressiooni peatama, andma Ukrainale sõjalist abi ja saatma vaatlejad ning sõjalaevad Mustale merele ja Aasovi merele.

Otsuse ajendiks oli eile hommikul toimunud intsident, kus Vene piirivalvelaev rammis Ukraina sõjalaevastiku puksiiri.

Ukraina sõjalaevad – kaks väikest soomustatud suurtükikaatrit Berdjansk ja Nikopol ning reisipuksiir Jana Kapa - liikusid plaaniliselt Odessa sadamast Mariupoli sadamasse. Ukraina sõjalaevastiku väejuhatusest teatati sellest ette vastavalt rahvusvahelistele reeglitele.

Ukraina pool märkis, et ÜRO mereõiguse konventsiooni ning Ukraina ja Venemaa vahelist Aasovi mere ja Kertši väina kasutamise lepingut eirates rammis Vene piirivalvelaev Don Ukraina puksiiri, mille tagajärjel said kahjustada laeva peamasin ja kere ning lasti välja päästeparv.

Venemaa väitis, et Ukraina laevad sisenesid õigusvastaselt Venemaa ajutiselt suletud territoriaalvetesse. Vene piirivalve teatas, et neil ei olnud teadet laevade tuleku kohta ja need ei olnud lisatud Kertši väina läbimise graafikusse.

Õhtul avasid venelased Ukraina mereväelaevastiku suurtükikaatrite Berdjanski ja Nikopoli pihta tule ja võtsid üle kolm alust, väitis Ukraina merevägi, kes vastas ka omalt poolt tulega. Ukraina teatel sai kuus inimest vigastada.

Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) teatel ületas Ukraina mereväe alus hommikul ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni piiri ja sisenes keeldu rikkudes Vene Föderatsiooni territoriaalmere piirkonda. Ukraina väitel teavitati venelasi aga juba eelnevalt oma loomulikust teekonnast.

Julgeolekuteenistus, mis tegeleb ka piirivalvega, kirjeldas juhtunut täna kui „provokatsiooni“, lubades „rakendada kõiki vajalikke meetmeid turvalise navigatsiooni ja liikluskontrolli tagamiseks Mustal merel ja Aasovi merel“.

Pühapäeva pärastlõunal otsustas Venemaa blokeerida Ukraina laevadele igasuguse ligipääsu läbi Kertši väina Mustalt merelt Aasovi merele ja Aasovi merelt Mustale merele Krimmi silla alt, põhjendades seda tankeri sõitmisega madalikule.

Õhtul võis näha piirkonnas patrullimas Vene sõjalennukeid. Ukraina president Petro Porošeno kutsus kohaliku meedia teatel erakorraliselt kokku sõjakabineti, samal ajal kohtuvad ka ministeeriumite erinevad kriisirühmad, sh välisministeeriumi oma. Ukraina valitsuse teatel ollakse pidevas ühenduses NATO ja Euroopa Liiduga.

NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen viitas Twitteris, et Venemaa agressioon tuleb kohe peatada ning rahvusvaheliselt tuleb sellele käitumisele kriitiliselt reageerida, vaid see mõjub president Vladimir Putinile.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini märkis omalt poolt, et nad ootavad, et Venemaa vabastaks Ukraina laevadele tee läbi Kertši väina. Euroopa Liit kutsub mõlemalt osapoolt käituma nii, et olukord saaks võimalikult kiiresti lahendatud.

Eesti väliminister Sven Mikser sõnas pressiteate vahendusel, et Eesti mõistab hukka Venemaa rünnaku Ukraina mereväealuste vastu Kertši väinas ning kutsub Venemaad üles seda rünnakut koheselt lõpetama, vabastama laevad ning võimaldama neil takistamatult liikuda Ukraina sadamatesse. ""Tegemist on Venemaa poolse teadliku pingete eskaleerimisega, rahvusvahelise õiguse jõhkra rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu."