OTSEBLOGI | Simferopoli kohus otsustas Ukraina meremehed jaanuari lõpuni vahi alla jätta

 (1104)
OTSEBLOGI | Simferopoli kohus otsustas Ukraina meremehed jaanuari lõpuni vahi alla jätta
Foto: PAVEL REBROV, REUTERS

Vene piirivalvelaev Don rammis pühapäeval „agressiivselt“ Mustal merel Krimmi ranniku lähedal Ukraina sõjalaevastiku puksiirlaeva. Hiljem toimetati laevad ja meeskonnad Kertši. Ukraina parlament otsustas toetada sõjaseisukorra kehtestamist, kuid mitte kogu riigis.

Venemaa kontrolli all olev Simferopoli Kiievi rajoonikohus otsustas eile 12 Ukraina meremeest vahi alla jätta kuni 2019. aasta 25. jaanuarini. Neid võib oodata kuni kuueaastane vanglakaristus.

Sõjaseisukord algab Ukrainas kolmapäevast ja kestab siis 30 päeva. Ettepaneku selle kehtestamiseks tegi riigipea Petro Porošenko, kuid tema algse eelnõu järgi oleks see kestnud kaks kuud ja hõlmanud kogu riiki.

Nüüd hakkab sõjaseisukord kehtima kolmapäeva hommikul kella üheksast siiski vaid riigi kümnes piirkonnas, mis peavad rinda pistma Venemaa agressiooniga. Teiste hulgas on selleks ka Aasovi mere regioon.

Piirkonnad on järgmised: Tšernigiv, Sumõ, Harkiv, Luhansk, Donetsk, Zaporižžja, Herson, Mõkolajiv, Odessa, Vinnõtsja.

Väljaanne KyivPost kirjutab, et tegemist on aladega, mis piirnevad Venemaaga, Moldovas Vene kontrolli all oleva Transnistriaga, Musta mere või Aasovi merega.

Lisaks sõjaseisukorra väljakuulutamisele kiitis ülemraada heaks presidendivalimiste korraldamise riigis järgmise aasta 31. märtsil ja võttis vastu resolutsiooni, millega ärgitatakse lääneriike Venemaa agressiooni peatama, andma Ukrainale sõjalist abi ja saatma vaatlejad ning sõjalaevad Mustale merele ja Aasovi merele.

Seotud lood:

Otsuse ajendiks oli eile hommikul toimunud intsident, kus Vene piirivalvelaev rammis Ukraina sõjalaevastiku puksiiri.

Ukraina sõjalaevad – kaks väikest soomustatud suurtükikaatrit Berdjansk ja Nikopol ning reisipuksiir Jana Kapa - liikusid plaaniliselt Odessa sadamast Mariupoli sadamasse. Ukraina sõjalaevastiku väejuhatusest teatati sellest ette vastavalt rahvusvahelistele reeglitele.

Ukraina pool märkis, et ÜRO mereõiguse konventsiooni ning Ukraina ja Venemaa vahelist Aasovi mere ja Kertši väina kasutamise lepingut eirates rammis Vene piirivalvelaev Don Ukraina puksiiri, mille tagajärjel said kahjustada laeva peamasin ja kere ning lasti välja päästeparv.

Venemaa väitis, et Ukraina laevad sisenesid õigusvastaselt Venemaa ajutiselt suletud territoriaalvetesse. Vene piirivalve teatas, et neil ei olnud teadet laevade tuleku kohta ja need ei olnud lisatud Kertši väina läbimise graafikusse.

Õhtul avasid venelased Ukraina mereväelaevastiku suurtükikaatrite Berdjanski ja Nikopoli pihta tule ja võtsid üle kolm alust, väitis Ukraina merevägi, kes vastas ka omalt poolt tulega. Ukraina teatel sai kuus inimest vigastada.

Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) teatel ületas Ukraina mereväe alus hommikul ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni piiri ja sisenes keeldu rikkudes Vene Föderatsiooni territoriaalmere piirkonda. Ukraina väitel teavitati venelasi aga juba eelnevalt oma loomulikust teekonnast.

Julgeolekuteenistus, mis tegeleb ka piirivalvega, kirjeldas juhtunut täna kui „provokatsiooni“, lubades „rakendada kõiki vajalikke meetmeid turvalise navigatsiooni ja liikluskontrolli tagamiseks Mustal merel ja Aasovi merel“.

Pühapäeva pärastlõunal otsustas Venemaa blokeerida Ukraina laevadele igasuguse ligipääsu läbi Kertši väina Mustalt merelt Aasovi merele ja Aasovi merelt Mustale merele Krimmi silla alt, põhjendades seda tankeri sõitmisega madalikule.

Õhtul võis näha piirkonnas patrullimas Vene sõjalennukeid. Ukraina president Petro Porošeno kutsus kohaliku meedia teatel erakorraliselt kokku sõjakabineti, samal ajal kohtuvad ka ministeeriumite erinevad kriisirühmad, sh välisministeeriumi oma. Ukraina valitsuse teatel ollakse pidevas ühenduses NATO ja Euroopa Liiduga.

NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen viitas Twitteris, et Venemaa agressioon tuleb kohe peatada ning rahvusvaheliselt tuleb sellele käitumisele kriitiliselt reageerida, vaid see mõjub president Vladimir Putinile.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini märkis omalt poolt, et nad ootavad, et Venemaa vabastaks Ukraina laevadele tee läbi Kertši väina. Euroopa Liit kutsub mõlemalt osapoolt käituma nii, et olukord saaks võimalikult kiiresti lahendatud.

Eesti väliminister Sven Mikser sõnas pressiteate vahendusel, et Eesti mõistab hukka Venemaa rünnaku Ukraina mereväealuste vastu Kertši väinas ning kutsub Venemaad üles seda rünnakut koheselt lõpetama, vabastama laevad ning võimaldama neil takistamatult liikuda Ukraina sadamatesse. ""Tegemist on Venemaa poolse teadliku pingete eskaleerimisega, rahvusvahelise õiguse jõhkra rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu."

Ukraina-Vene konflikt
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-intsident-mustal-merel-on-provokatsioon-mille-korraldas-porosenko-presidendivalimiste-lavel?id=84588529
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/video-ukraina-rahvuslased-hoivasid-kiievis-vene-omanikule-kuuluva-kaubanduskeskuse?id=84587773
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-utles-et-loodab-g20-tippkohtumisel-argentinas-siiski-trumpiga-kohtuda?id=84587057
Venemaa paigutab varsti Krimmi uued õhutõrjekompleksid S-400, teatas Interfax kaitseministeeriumile viidates. RIA Novosti teatel on süsteemid lahinguvalmis aasta lõpuks.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kaart-ukraina-venemaa-eiras-ukraina-sojalaevade-puutumatust-rahvusvahelistes-vetes?id=84586301
Kreml teatas täna, et Washington ei ole informeerinud Moskvat, et kohtumine USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel G20 tippkohtumisel Argentinas on tühistatud, ja see on endiselt ettevalmistamisel. Trump ütles eile, et võib kohtumise ära jätta, aga ta ootab endiselt täielikku raportit oma julgeolekumeeskonnalt kolme Ukraina laeva hõivamise kohta Venemaa poolt Kertši väina juures.
Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas sõjaseiskorra kehtestamise seaduse, teatas tema pressiesindaja Svjatoslav Tsegolko Twitteris.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/valisministeerium-kutsus-venemaa-suursaadiku-vaibale-oeldi-et-idanaabrid-voiks-ukraina-laevad-ja-merevaelased-vabastada?id=84583125
Venemaa kontrolli all olev Simferopoli Kiievi rajoonikohus otsustas eile 12 Ukraina meremeest vahi alla jätta kuni 2019. aasta 25. jaanuarini. Neid võib oodata kuni kuueaastane vanglakaristus.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kertsi-vainal-toimunu-valguses-voib-trump-tuhistada-kohtumise-putiniga?id=84581405
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/lavrov-ukraina-sponsorid-peavad-teda-karmilt-hoiatama-tulega-mangimise-eest?id=84574037
Euroopa Liit kaalub järgmisel kuul uusi sanktsioone Venemaa vastu, teatas Euroopa Liidu eesistujariigi Austria välisminister Karin Kneissl täna.
Poola president Andrzej Duda ütles täna, et Varssavi ühineb igasuguste rahvusvaheliste sammudega sanktsioonide karmistamiseks Venemaa vastu. „Kui on selliseid rahvusvahelisi algatusi, nagu edasised sanktsioonid, võtab Poola nendest algatustest osa, sest me oleme valmis kõigiks tegudeks, mis viivad konflikti lahendamiseni,” ütles Duda visiidil Bulgaarias.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/president-kaljulaid-venemaa-sojalise-agressiooniga-aasovi-merel-ei-tohi-vaikimisi-leppida?id=84572803
Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen kutsus täna Venemaad vabastama Ukraina meremehed ja ütles, et mõlemad pooled peavad näitama, et püüavad olukorda rahustada. Von der Leyen ütles Berliini julgeolekukonverentsil, et asjaolud ei ole lõpuni selged, aga on kriitiline vältida olukorra kontrolli alt väljumist. „See on territoriaalse terviklikkuse austamise ja vaidluste mitte eskaleeruda laskmise tahte küsimus,” ütles von der Leyen. „Kreml on rikkunud neid reegleid ja põhimõtteid viimastel aastatel. Selles praeguses olukorras peavad mõlemad pooled, Venemaa ja Ukraina näitama, et aitavad aktiivselt kaasa deeskaleerimisele. Ukraina peab esitama tõendid täpsete sündmuste kohta. Venemaa peab tagama vaba läbipääsu veeteedel ega tohi käituda ebaproportsionaalselt.”
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) kutsus Venemaad ja Ukrainat hoidumast edasistest provokatsioonidest ning astuma dialoogi pingete vähendamiseks pärast vastasseisu Kertši väinas. OSCE kutsus mõlemaid osapooli hoiduma jõu kasutamisest ja lahendama kõik vaidlused rahumeelselt.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et sõjaseisukorra kehtestamine Ukrainas võib tekitada pingeid riigi kaguosas. „Sõjaseisukorra kehtestamine mitmetes regioonides võib potentsiaalselt viia pingete eskaleerumise ohuni konfliktipiirkonnas kagus,” ütles Peskov ajakirjanikele.
Ukraina välisminister Pavlo Klimkin ütles, et Venemaa kinni peetud Ukraina meremeeste üle ei tohi kohut pidada, sest nad on sõjavangid.
Ukraina ülemraada inimõiguste volinik Ljudmila Denissova sai informatsiooni, et Kertši väinas kinni peetud Ukraina meremeestele valitakse täna Simferopoli Kiievi rajoonikohtus tõkend. Istungite toimumist Simferopoli kohtus kinnitas ka advokaat Nikolai Polozov, kelle sõnul jäetakse meremehed kõige tõenäolisemalt vahi alla. Neid süüdistatakse ebaseaduslikus piiriületamises.
Saksamaa välisminister Heiko Maas kutsus täna Moskvat taas rahvusvahelisest õigusest kinni pidama ja austama oma naaberriikide territoriaalset suveräänsust. „Eesmärk peab olema, et Venemaa peab taas kinni rahvusvahelistest reeglitest ega riku oma naabrite territoriaalset suveräänsust,” ütles Maas Berliinis. Selle saavutamiseks vajavad Saksamaa ja tema Euroopa liitlased Maasi sõnul selgeid põhimõtteid ja tõelist dialoogi ühise julgeoleku üle Euroopas.
Ukraina ühendatud jõudude operatsiooni väed viidi sündmuste tõttu Aasovi merel täielikku lahinguvalmidusse, teatas staap.
Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) juht Vassõl Grõtsak kinnitas, et Vene laevade poolt Kertši väinas rünnatud Ukraina sõjalaevade pardal olid SBU sõjalise vastuluure töötajad, kes täitsid teenistusülesandeid.
Kertši väina intsidenti arutasid telefoni teel Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Kremli pressiteenistuse teatel väljendati sügavat muret sõjaseisukorra kehtestamise üle Ukrainas. Putin väljendas lootust, et Berliin mõjutab Ukraina võime hoiduma edasistest läbimõtlemata sammudest, teatas Rossija 24.
Sõjaseisukord kehtestatakse Ukraina kümnes oblastis. Need on Vinnõtsja, Odessa, Mõkolajivi, Hersoni, Zaporižžja, Donetski, Luganski, Harkivi, Sumõ ja Tšernigivi oblast. Sõjaseisukord hakkab kehtima homme kell 9.00 ja kestab 27. detsembril kella 9.00-ni
Ukraina mereväe ülem Igor Vorontšenko rõhutas, et Kertši väinas kinni peetud Ukraina meremehi pannakse surve all valeütlusi andma. „Juba oli video kolme madrusega, kes andsid ütlusi psühholoogilise ja füüsilise mõjutamise all. Ma tean neid madruseid Nikopolist, nad on alati olnud oma asja ausad professionaalid. Ja see, mida nad praegu räägivad, ei ole tõsi.” Vorontšenko sõnul on kaks sõjaväelast pärit Krimmist ja nende vanemad elavad endiselt seal, millega seoses avaldatakse neile survet. Vastuseks küsimusele FSB levitatud informatsiooni kohta, et Ukraina laevade pardal olid Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) töötajad, ütles Vorontšenko: „Nad võivad öelda, et me lendasime kohale taevast kosmoselaevaga.” Ukraina meremehed ütlesid FSB avaldatud videos, et rikkusid Venemaa merepiiri. Videos on näha, et mehed loevad ette varem ettevalmistatud teksti.
Ukraina president Petro Porošenko ütles, et sõjaseisukord üle kogu riigi kehtestatakse ainult Venemaa regulaarvägede maismaaoperatsiooni korral üle praeguse rindejoone. Kui ühiste jõupingutustega õnnestub Venemaa maismaa-agressiooni vältida, õigusi ja vabadusi ei piirata.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rahvusvaheliste-suhete-uuringute-keskuse-tegevjuht-usun-et-venemaa-tombub-aasovi-merel-tagasi-eestile-praegu-ohtu-pole?id=84566891
Ülemraada võttis täna vastu ka resolutsiooni, millega ärgitatakse lääneriike Venemaa agressiooni peatama, andma Ukrainale sõjalist abi ja saatma vaatlejad ning sõjalaevad Mustale merele ja Aasovi merele. 
USA riigipea Donald Trump võttis lõpuks Aasovi mere konflikti kohta sõna. "Meile ei meeldi see, mis toimub kummaltki poolt. Meile ei meeldi, mis toimub," vastas Trump enne Mississippi osariiki suundumist. https://twitter.com/atrupar/status/1067149091682029579https://twitter.com/atrupar/status/1067149091682029579
Meie riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon arutasid täna erakorralisel ühisistungil olukorda Ukrainas ja väljendavad tugevat protesti seoses Venemaa agressiooniga Kertši väinas. Riigikogu liikmed algatavad vastavasisulise avalduse eelnõu ja teevad ettepaneku menetleda seda täiskogu istungil veel sellel nädalal. Avalduse eesmärgiks on väljendada Eesti toetust Ukraina vääramatule õigusele kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust.
Ukraina parlament kiitis pärast pikki vaidlusi sõjaseisukorra kehtestamise heaks. See hakkab kehtima kolmapäeval ja kestab 30 päeva.
Ukraina president Petro Porošenko tegi videopöördumise parlamendisaadikute poole ja kutsus neid toetama sõjaseisukorra kehtestamist riigis. Siiski kehtiks see 30 päeva esialgu välja hõigatud 60 asemel. Kui sõjaseisukorda pärast 30 päeva ei pikendata, ei mõjutaks see järgmise aasta parlamendivalimisi, mille jaoks algab kampaania 31. detsembril. 
https://epl.delfi.ee/news/arvamus/johannes-kert-vahejuhtumist-kertsi-vainas-eesti-peab-nimetama-asju-nende-oigete-nimedega-see-on-agressioon?id=84562959
Vorontšenko sõnul kaalusid Ukraina relvajõud oma laevadele õhutoetuse andmist. Krimm on aga nüüdseks tihedalt kaetud õhutõrjega: Kertši poolsaarel on kompleksid S-400 ja S-200.
Ukraina mereväe ülem Igor Vorontšenko ütles, et Ukraina soomuskaatri Berdjansk pihta avas 30-millimeetrisest kahurist tule Vene sõjalaev Izumrud. Berdjanski komandör teatas Vene piirivalvuritele, et ta ei pööra relvastust nende poole ja liigub avamerele. Selle peale sai aga Ukraina kaater Vorontšenko sõnul valangu 30-millimeetrisest kahurist ja kolm meeskonnaliiget, sealhulgas komandör said kildudest haavata.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/graafik-ukraina-ja-venemaa-sattusid-konflikti-aasovi-merel?id=84562309
Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas ukaasi erakorraliste meetmete kohta Ukraina riikliku suveräänsuse ja iseseisvuse tagamiseks ning sõjaseisukorra kehtestamiseks. Ukaasi peab heaks kiitma ülemraada. Sõjaseisukord kavatsetakse kehtestada 60 ööpäevaks ehk 2019. aasta 25. jaanuarini.
Ukraina välisminister Pavlo Klimkin teatas, et Ukraina meremehed, on Venemaa käes sõjavangis. Klimkin ütles ka, et Ukraina otsib olukorrale Aasovi merel rahumeelset lahendust, aga jätab endale õiguse enesekaitseks.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/venemaa-valisministeerium-ahvardas-ukrainat-raskete-tagajargedega?id=84561763
„Niisiis, miks praegu? Venemaa poliitikat juhtiva mõtteviisiga on see täpselt see, mida võiks oodata ja on tüüpiline rünnata Ukrainat täpselt golodomori, sihiliku näljahäda, mis tappis 3 miljonit ukrainlast, mälestuspäeval. Lihtsalt et näidata oma ülimat põlgust ja üleolekut,” kirjutas Twitteris president Toomas Hendrik Ilves. https://twitter.com/IlvesToomas/status/1066982690086281217
Kiievis viibiv Delfi ajakirjanik Kairi Prints ütles, et Vene saatkonna juures oli praegu rahulik, kuid räägiti, et hommikul oli inimesi seal olnud palju. Teravate sündmuste algusest sai Prints eile aimu õhtul väljas viibides, kui baaris pandi televiisor mängima, et vaadata kaadreid Aasovi mere intsidendist ja kuulata president Petro Porošenko kõnet. Kiievis märke pingete kasvamisest märgata ei olnud. Prints ütles, et kohalikega kõneldes ütlesid ukrainlased, et arvatavasti läheb olukord tuliseks. „Aga teie jõuate veel rahulikult ära minna,“ viskasid nad eestlastele siiski nalja.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/ukraina-keskpank-kutsus-suurpankade-juhid-arutama-voimaliku-sojaseisukorra-valjakuulutamist?id=84559551
Ühe Ukraina soomuskaatri komandör andis venelaste rünnaku alguses Kertši väinas raadioeetrisse sündmuskoha koordinaadid: 44º51’N ja 36º23’04’’E, teatas Twitteris Ukraina Infoarmee. Märgitakse, et see punkt asub 23 kilomeetri kaugusel kaldast, mis tähendab seda, et Ukraina kaatrid rünnati neutraalsetes vetes. https://twitter.com/i_army_org/status/1067000236353208320
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/lavrov-pingete-kruttimine-voib-viia-punkti-labimiseni-kust-tagasitulekut-ei-ole?id=84559363
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on tegemist väga ohtliku provokatsiooniga, mistõttu vajab see erilist tähelepanu ja uurimist. Asja arutatakse täna Venemaa algatusel ÜRO julgeolekunõukogus.
Ukraina õhujõududest kinnitati informatsiooni USA luurelennuki sisenemise kohta õhuruumi Musta mere kohal. Kinnitati, et kõik toimub seaduste ja rahvusvahelise õiguse kohaselt ning sellest on varem teada antud.
Poola kaitseminister Mariusz Błaszczak kukkus kokku riigi sõjaväeliste teenistuste nõupidamise, et arutada olukorra teravnemist Aasovi merel.
Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülem Viktor Muženko ütles, et Ukraina relvajõududel on piisavalt võimalusi riigi kaitsmiseks. „Relvajõududel on piisavalt võimalusi, et kaitsta meie riiki, ja me täidame oma missiooni järglaste ja Ukraina nimel, mis see meile ka maksma ei läheks,” ütles Muženko.
Mõned Ukraina sõjalaevade hõivamise käigus haavata saanud Ukraina sõjaväelased viidi Moskvasse, teatas Ukraina presidendi esndaja Krimmis Borõss Babin. Vene pool räägib kolmest haavatust Kiievil on andmed kuue haavatu kohta. Mõnedel andmetel kolme Ukraina meremeest opereeriti ja neil on killuhaavad.
Ukraina president Petro Porošenko pöördus Venemaa juhtkonna poole nõudmisega vabastada Ukraina meremehed ja laevad, mis eile Kertši väinas kinni peeti. „Ma pöördun Vene Föderatsiooni juhtkonna poole nõudmisega vabastada viivitamatult Ukraina sõjaväelased, kes rahvusvahelist õigust jämedalt rikkudes kinni peeti ja kelle saatus ei ole teada,” ütles Porošenko. Ta nõudis kinni peetud meremeeste viivitamatut üleandmisyt koos laevadega ja olukorra deeskaleerimist Aasovi merel ja mujal. Porošenko ootab oma pöördumisele kiiret vastust.
Venemaa asevälisministri Grigori Karassini sõnul on Ukraina sõjaväelaste „arusaadavad eesmärgid raputada Ukrainat sõjaseisukorra väljakuulutamisega, mobiliseerida lääne Vene-vastased meeleolud ja karmistada Vene-vastaseid sanktsioone”.
Türgi teatas, et on mures Ukraina laevade tulistamise pärast, ja lisas, et laevaliiklust piirkonnas ei tohi takistada. „Riigina, mis jagab Musta mere rannikut, rõhutame me, et läbipääsu Kertši väinast ei tohi takistada,” teatas Türgi välisministeerium ja kutsus üles ka vältima samme, mis võivad ohustada stabiilsust ja rahu regioonis.
Ukraina laevad jäid Kertšis ka videole.
Portaali Kerch.com.ru teatel on kõik kolm hõivatud Ukraina laeva Kertši sadamas. Neist on avaldatud ka foto.
Ukraina relvajõud on viidud vastuseks Vene agressioonile Aasovi merel täielikku lahinguvalmidusse, teatas kindralstaap Facebookis.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/video-vene-piirivalvelaev-rammib-ohtra-ropendamise-saatel-ukraina-puksiiri?id=84555091
Moskva peab tagama ligipääsu Aasovi merele, teatas Saksamaa Euroopa asjade minister Michael Roth täna. Ta lisas, et nii Venemaa kui ka Ukraina peavad pinget lõdvendama.
Venemaa avas taas Kertši väina laevaliiklusele, teatas RIA Novosti täna sadamaametnikule viidates. Venemaa blokeeris väina eile.
ÜRO julgeolekunõukogu koguneb täna Ukraina asjus erekorralisele istungile, teatas USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley. Istung toimub Eesti aja järgi kell 18. https://twitter.com/nikkihaley/status/1066847973437521925?ref_src=twsrc%5Etfw%7Ctwcamp%5Etweetembed%7Ctwterm%5E1066847973437521925&ref_url=https%3A%2F%2Fwww.unian.net%2Fpolitics%2F10351833-sovbez-oon-soberetsya-na-ekstrennoe-zasedanie-po-situacii-v-ukraine.html
Kiievis kogunesid Vene saatkonna juurde meeleavaldajad ja üks saatkonna auto pandi põlema.
Venemaa hõivatud Ukraina sõjalaevad viiakse Kertši sadamasse, teatas Vene piirivalve ülem Krimmis Anton Lozovoi TASS-ile. Ta ütles ka, et kolmele Ukraina meremehele anti arstiabi. Venemaa piiri rikkumise kohta on alustatud kriminaaljuurdlust.
Seoses Venemaa agressiooniga anti häire Ukraina mereväe kogu isikkoosseisule. Odessas baseeruvad laevad väljusid eile hilisõhtul merele.
Ukraina välisministeerium väljendas Venemaale kategoorilist protesti seoses relvastatud rünnakuga ja Ukraina laevade hõivamisega ning nende meeskonnaliikmete haavamise ja vangistamisega. Kogu vastutus olukorra edasise teravnemise ja rahuprotsessi õõnestamise eest lasub Ukraina välisministeeriumi teatel Kremli režiimil.
Ukraina kindralstaabi teatel on Ukraina relvajõud viidud täielikku lahinguvalmidusse.
Porošenko teatas ka, et kohest mobilisatsiooni pärast sõjaseisukorra kehtestamist ei tule.
Ukraina president Petro Porošenko teatas, et sõjaseisukorra kehtestamine ei tähenda sõjakuulutamist ja Ukraina ei kavatse kellegagi sõdida. Porošenko rõhutas, et sõjaseisukord kehtestatakse eranditult kaitseks ja seda on vaja riigikaitse tugevdamiseks Venemaa kasvava agressiivsuse ja varjamatu agressiooniakti vastu. Ukraina ei loobu Porošenko sõnul poliitilisest ja diplomaatilisest teest ajutiselt okupeeritud territooriumide vabastamiseks.
Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülem Viktor Muženko teatas, et Venemaa hõivatud Ukaina laevadel oli 23 inimest, side nendega on kadunud. Meremeeste saatus ei ole Ukrainale teada, on ainult informatsioon kuue haavatu kohta, neist kaks on raskelt haavatud.
Turtšõnov teatas Venemaa sõjaväeüksused tegelevad aktiivse ettevalmistusega Ukraina põhja-, ida- ja lõunapiiridel. Turtšõnovi sõnul on Venemaa pidanud Ukraina vastu viis aastat hübriidsõda, aga nüüd ründas ta esimest korda avalikult.