OTSE BRÜSSELIST: Euroopa eelarveläbirääkimised kestsid terve öö
Neljapäeva õhtul mitmetunnise hilinemisega alanud Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumine polnud hommikuks ikka veel lõppenud.
Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta (2014-2020) eelarve kokkuleppimisele keskenduv tippkohtumine Brüsselis kulges teosammul neljapäeval kella kolmest pärastõunal kuni hommikuni välja.
Liikmesriikide liidrite peamine aur läks kavandatava mitmeaastase eelarveraamistiku üldise mahu üle vaidlemisele. Seejuures on erinevate lähenemiste vahe olnud eelarve kogumahtu arvestades minimaalne.
Peamiseks takistuseks edasiliikumise juures oli viie-kuue miljardi euro suurune veelahe suurte EL-i riikide nägemuses eelarve kogumahust, mis ulatub natuke üle 900 miljardi euroni seitsme aasta peale.
Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy pidas seetõttu põhimõtteliselt alates keskööst mitmeid kahe ja rohkemapoolseid läbirääkimisi, et leida lõpuks kõiki rahuldav lahendus. Ühelpool mõnemiljardilist veelahet seisid netomaksjad nagu Suurbritannia, Saksamaa ja Holland. Teisal aga pisut suuremaid kulutusi soovivad Prantsusmaa ning juba eile õhtul liigse kärpimise eest hoiatanud europarlament.
Siiski usuti, et Van Rompuy saab lõpuks eelarve piirnumbrid kokku. Alles seejärel oleks aga kõigil riigijuhtidel olnud taas põhjust ühise laua taha koguneda, sest siis oleks saanud hakata arutama etteantud summa jagunemist erinevate eelarve alapeatükkide vahel.
Nende ridade mõju analüüsimine võib aga riigijuhtidel omakorda võtta mitu tundi. Seega peeti tõenäoliseks, et ülemkogu võib lõppeda alles Eesti aja järgi kella 8-9 ajal. Ehk isegi hiljem.
Raamatupidamistrikid
Suurtest numbritest rääkides käidi pidevalt välja kahte tüüpi arve, sest eelarve juures eristatakse võetavaid „kohustusi“ ja riikide poolt lubatavaid „makseid.“ Erisus tuleneb sellest, et EL lubab alati rohkem raha, kui tegelikult liikmesriikide ja komisjoni enda poolt eelarveperioodil suudetakse ära kasutada.
Seejuures eelarvest kasu saavad riigid eelistavad alati alla joonida kohustuste numbrit ning raha välja käivad riigid tahavad rääkida maksetest.
Novembris toimunud esimesel EL-i uue eelarveperioodi arutamisele pühendatud ülemkogul käis Van Rompuy välja plaani, kus sisaldus 973 miljardi euro eest „kohustusi“ ja 942 miljardi euro eest „makseid“.
Praegu kestval ülemkogul jõuti ööga netomaksjate kärpesurve all nii kaugele, et Van Rompuylt oodati uut ettepanekut, kus kohustuste suurus pidi olema ca 957 miljardit eurot ja maksete numbriks 908 miljardit.
Seega, sõltuvalt kust poolt vaadata, on kärbitud 16 või siis üle 30 miljardi euro.
Milline on nende kärbete mõju Eesti positsioonile, polnud aga teada seni, kui vastavad numbrid Van Rompuy poolt eelarveridade vahel ära jagati ning valitsusjuhtidele aruteluks ette anti.
