Ajalehe VG teatel hakkavad täna õnnetuspiirkonnas kadunud inimesi otsima Rootsi päästekomando liikmeid ja otsingukoerad, vahendab Helsingin Sanomat.
Varem ei olnud päästjatel võimalik 300 x 700 meetri suurusesse maalihkealasse siseneda, sest ekspertide sõnul ei olnud maalihe lõppenud ja kokku võis variseda veel maju. Otsinguteks kasutati seetõttu helikoptereid.
Operatsiooni eest vastutava Ketil Lundi sõnul tuleb piirkonda jõuda päevavalguses turvalisemaks peetavast punktist maalihke lääneküljel. Otsimispiirkonnad on valitud selle põhjal, kust võiks ellujäänuid kõige tõenäolisemalt leida, märkis VG.
Töödes osalev Harald Wisløff ütles NRK-le neljapäeva õhtul, et ellujäänute leidmiseks on endiselt lootust. Tema sõnul on seega tegemist ikkagi pääste-. mitte pelgalt otsinguoperatsiooniga. "Ekspertide sõnul võivad maalihke alla jäänud inimesed ellu jääda päevadeks, kui neil juhtub seal olema piisavalt hapnikku," rääkis Wisløff.
Võimud on öelnud, et on üsna kindlad, et rusudest võib leida inimesi, teatas NRK.
Kohaliku politsei pressiesindaja Karianne Knudsen nentis aga uudisteagentuurile TT, et võib karta, et paljud kadunuks jäänud inimesed on juba surnud.
VG ja NRK teatel viidi neljapäeva õhtul turvalisuse huvides läbi täiendavad evakueerimised maalihke paigast umbes kahe kilomeetri kaugusel asuvas elamurajoonis, kus avastati maapinnas lõhed.
Kadunute hulgas on mehi, naisi ja lapsi. Ühe ajakirjandusega rääkinud mehe sõnul jäi maalihkes kadunuks tema vend, viimase rase naine ja nende kaheaastane tütar.
Teatatud on kümnest vigastatust, neist üks on raskes seisus. Kümned kodud on hävinud.
Uudisteagentuuriga AFP rääkinud Norra vee- ja energiaameti NVE pressiesindaja Laila Hoivik ütles, et tegemist on savist põhjustatud maalihkega. Gjerdrum asub ühtlasi piirkonnas, kus on eriti suur maalihete oht, märgib NRK.
Vana-aasta õhtul päästeti rusudest koer.
