Tegelikult oli Sloveenia rikkaim osa endisest Jugoslaaviast, mis jäi väljapoole raudset eesriiet, ja see kuulus Mitteühinemisliikumisse (vastukaaluks suurtele sõjalistele ja poliitilistele liitudele nagu NATO ja VLO), vahendab uudistekanal The Guardian.

Jugoslaavial oli Nõukogude Liiduga valuline suhe: selle juht Josip Tito ründas Moskva hegemooniat ja kutsus üle edenedama riigikorraldust, mida ta nimetas iseseisvaks teeks sotsialismini.

„Tegemist on minu esimese külaskäiguga Sloveeniasse, mitte esimesega minu elus, vaid esimesega ametialaselt ehk välisministrina,” ütles Hunt. „Ja mul on tõesti hea meel siin olla, sest Euroopa maana on Suurbritannia väga uhke viimase kolmekümne aasta jooksul Sloveenias aset leidnud ümberkujunemise üle.“

„Tõeliselt tähelepanuväärne ümberkujunemine Nõukogude Liidu vasallriigist nüüdisaegseks Euroopa demokraatiaks, Euroopa Liidu ja NATO liikmeks ning õitsva majandusega riigiks, arendades oma turismisektorit aasta-aastalt, ja see on tõesti parim näide Euroopast,” lausus ta.

„Me pole kunagi olnud „Nõukogude Liidu vasallriik,” kirjutas ta oma Facebooki kontol. „Vähemalt oma rahvaesindajatelt ootaksin ma, et nad reageeriksid kohe, kui keegi solvab meie riiki ja selle kodanikke. Ja mitte seda, et nad on alandlikult vakka.”

Hunt on oma ministriameti ajal sattunud mitmetesse prohmakatesse: ühena meeldejäävamatest nimetas ta oma hiinlasest naist visiidil Pekingisse kogemata hoopis jaapanlannaks.