Odessa on Euroopa aidsipealinn

 (4)
Odessa on Euroopa aidsipealinn
Reuters/Scanpix

Ukrainas on Euroopa kõrgeim HIV-sse nakatumise tase. Rahva seas on aids tabuteema ning haigestunud tõrjutakse ühiskonnast julmalt välja.

Musta mere äärset Odessat peetakse Euroopa aidsipealinnaks, kirjutab Die Welt. Ametlikult on registreeritud 11 000 HIV kandjat. Eksperdid oletavad aga nakatunute arvuks kuni 150 000 inimest miljonilise elanikkonnaga Odessas.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni projekti UNAIDS andmetel on Ukraina suurima HIV-sse nakatumise tasemega riik Euroopas.

Maailma terviseorganisatsioon oletab, et 1,6 protsenti ukrainlastest on nakatunud, Saksamaal on see arv 0,1 protenti. See tähendab, et rohkem kui pool miljonit 45 miljonist ukrainlasest on HIV kandjad.

Kuigi Odessas on nii palju haigusega nakatanud inimesi, on see tabuteema. Viirusekandjad tunnevad ennast tõrjutuna ning tööandjate, kolleegide ja mõnikord isegi oma perekonna poolt diskrimineerituna. Tihti otsivad kannatajad juriidilist abi, kuna nende pered või sugulased on nad tänavale visanud.

Ühe abiorganisatsiooni psühholoogi Andrei Prudnikovi sõnul kardavad paljud inimesed haigusega nakatunud lapsi ning isoleeriksid nad hea meelega ühiskonnast.

Riskigruppe nagu narkomaane tülitab Ukrainas miilits, kui nad mõnest abiprojektist toetust otsivad. Inimõigusteorganisatsioon Human Rights Watch kurtis aasta alguses avalikus kirjas Ukraina presidendile, et paljud hoiavad ennast just sellepärast abipakkumistest eemale.

Odessas on praeguseks juba kaks kliinikut, mis on spetsialiseerunud HIVi ja aidsi raviks. Sellele vaatamata on meditsiinilisest abist veel puudu, kuna paljud haigestunud ei jõua endale ravi rahaliselt lubada.

See on üks põhjustest, miks rasedad viirusekandjad viiruse ka oma lastele edasi kannavad. Õige ravi korral on viiruse edasikandmise oht väga väike.

Vähemalt sureb aidsi vähem inimesi kui seda aastaid tagasi, kuid uute nakatunute arv on ikkagi kõrge. Aids ei ole juba ammu enam ainult narkomaanide ning prostituutide haigus, vaid sellest on saanud ühiskondlik probleem.

Psühholoog Prudnikov ütleb, et selles võib ühest küljest süüdi olla ka kehv majanduslik seis. Üks pakk kondoome maksab 15 kuni 20 grivnat (umbes 1,40 kuni 1,80 eurot). Üks pudel õlut aga ainult viis grivnat. Psühholoogi sõnul ostavad paljud noored inimesed parem õlut ning säästavad kondoomide pealt.

Sinna juurde tuleb veel negatiivne suhtumine kondoomi, mis pärineb osaliselt veel nõukogude ajast. „Paljud usuvad, et kondoomi kasutamine ei ole lahe“, ütles psühholoog.

Seksuaalkasvatuse tundidega koolides üritavad organisatsioonid selliste arusaamade vastu võidelda, kuid psühholoogi sõnul läheb veel kaua aega, enne kui inimeste mõtlemine muutub.