Obamat süüdistatakse ajaloo russifitseerimises
Süüdistused president Obama lähiajaloo ümberkirjutamise ja “russitsifeerimise” kohta esitas Ühendriikide riigisekretäri Hillary Clintoni asetäitja Elizabeth "Liz" Cheney mainekas nädalkirjas The Wall Street Journal ilmunud artiklis.
„Külma sõja lõppemise kohta on kaks versiooni: Venemaa oma ja tõene versioon,” nii alustas Cheney, kes on muideks eelmise asepresidendi Richard "Dick" Cheney tütar, oma artiklit.
Venemaa majanduskooli lõpuaktusel peetud kõnes teatas president Obama, et külma sõja lõpetamine polnud ühe poole otsuseks, vaid „see oli paljude riikide tegevuse resultaat” ning et selle vastasseisu rahumeelne lõpp toimus „Venemaa ja teiste Ida-Euroopa rahvaste tahte tulemusena”.
Cheney arvates polnud külm sõda kahe suurriigi võistluseks „atleetikas ja astrofüüsikas”, vaid üleilmseks võitluseks türannia ja vabaduse vahel.
Rahvaste tahe sõnavabaduse puudumise ja eriteenistuste valitsetavas ühiskonnas ei omanud Clintoni asetäitja sõnul külma sõja lõppemisega mitte mingit seost. Tõeline põhjus, miks Nõukogude Liit ei pidanud vaba maailmaga võistlemisele vastu, on eelkõige majanduslik.
Cheney nimetas president Obama avaldusi „vastutustundetuteks”, sest asetas sellega USA kõlbelisest aspektist vaadates oma vaenlastega samale tasemele. See nõrgendab naispoliitiku sõnul Ameerika Ühendriike.
Clintoni asetäitja arvates peab riigipea astuma „Ameerika-vastastele” laimuavaldustele ning meeleoludele vastu ja soovitas tal võtta eeskuju Teise maailmasõja järgsest presidendist Harry S. Trumanist, kes hoiatas, et USA relvitustamine eesmärgiga muuta oma vaenlasi leebemateks on väga ohtlik poliitika.
Barack Obama esimene ametlik visiit presidendina Venemaale toimus 6. kuni 8. juulini. Selle tähtsaimaks osaks olid läbirääkimised strateegilise tuumarelvastuse piiramise leppe osas, mille kohta sõlmiti ka raamleping. Ekspertidele tehti ülesandeks kooskõlastada nüüd selle punktid ja valmistada piiramisleping ette, mis vahetaks välja sügisel aeguva START-1 leppe.
