Briti ajalehe The Times andmetel vähendataks mõlema riigi tuumalõhkepeade arvu 1000-ni. Ettevõtmise õnnestumise seisukohalt on võtmetähtsusega president George Bushi administratsiooni Ida-Euroopa raketikilbi kava ümbervaatamine.

Obama kavatseb Valgesse Majja luua tuumarelvade leviku piiramise büroo, mis läbirääkimisi koordineeriks. Läbirääkimisi peaks Hillary Clintoni juhitud riigidepartemang.

Obama ei ole raketikilbi osas lõplikku otsust teinud. Siiski kõrvaldaks ka rakettide Poolasse ja radari Tšehhi paigutamise edasilükkamine peamise takistuse Venemaa koostöö teelt tuumarelvade vähendamisel.

Iga kokkulepe USA ja Venemaa vahel asetaks surve alla ka teised tuumariigid oma arsenali vähendamiseks.

Obama on lubanud muuta tuumarelvastuse vähendamise oma presidentuuri üheks keskseks küsimuseks ja tema esimene samm on tõenäoliselt kõneluste taasalustamine Moskvaga 1991. aasta USA-Nõukogude strateegiliste relvade vähendamise lepingu (START), mille kehtivus lõpeb detsembris, asendamise üle. Selle lepingu raames on USA ja Venemaa vähendanud oma tuumalõhkepeade arvu ümmarguselt 10 000-lt 5000-le.

Kava muudavad keeruliseks Iraani ja Põhja-Korea tuumaambitsioonid.

Obama hinnangul on USA ja Venemaa tuumarelvastuse piiramine eluliselt tähtis, et veenda riike nagu Iraan tuumapommi mitte välja töötama.