Ettenihutatud varustus on kavas paigutada liitlaste baasidesse ning seda on piisavalt, et varustada 3000-5000 sõdurist koosnev brigaad. See oleks sarnane sellele, mida USA hoidis üle kümne aasta Kuveidis pärast Iraagi sissetungi 1990. aastal, kirjutab ajaleht New York Times.

Pentagoni ettepanek vajab veel kaitseminister Ahton B. Carteri ja Valge Maja heakskiitu. Lisaks sellele on see potentsiaalne samm tekitanud muret mõnedes NATO liitlastes, kes kardavad Venemaa reaktsiooni.

Praegune ettepanek ei tähenda siiski USA sõjaväelaste alalist paigutamist Balti riikidesse, mida nende riikide kõrgetasemelised esindajad on hiljuti NATO-lt soovinud.

Kui praegune ettepanek jääb jõusse, paigutataks igasse Balti riiki kompanii jagu varustust, piisavalt 150 sõduri jaoks. Poolasse, Rumeeniasse, Bulgaariasse ja võibolla ka Ungarisse paigutataks kompanii või võibolla pataljoni (umbes 750 meest) jagu varustust, teatasid USA anonüümseks jäänud ametnikud.

Ameerika sõjalised eksperdid on uurinud kõnealustes riikides olusid kohapeal ning Pentagon töötab välja hinnanguid raudteede moderniseerimise, uute laohoonete ja varustuse puhastamise rajatiste ning teiste nõukogudeaegsete rajatiste asendamise maksumuse kohta. Laohooneid hakkaksid valvama kohalikud või lepingulised turvatöötajad, mitte USA sõjaväelased.

Täisbrigaadi jagu varustust, mida nimetatakse European Activity Set, sisaldab endas umbes 1200 sõidukit, sealhulgas 250 tanki M1-A2 Abrams, lahingumasinaid Bradley ja soomustatud haubitsaid, teatas üks ametnik.