NYT: USA alustab esimest küberoperatsiooni Venemaa vastu eesmärgiga kaitsta valimisi

 (15)
NYT: USA alustab esimest küberoperatsiooni Venemaa vastu eesmärgiga kaitsta valimisi
Foto: PAWEL KOPCZYNSKI, REUTERS

USA küberväejuhatus võtab sihikule Vene riigi heaks töötavad inimesed, et heidutada neid desinformatsiooni levitamiselt valimiste häirimiseks, öeldes neile, et USA on nende isikud tuvastanud ja jälgib nende tööd, teatasid USA ametnikud, kes operatsiooniga kurssi viidi, ajalehele New York Times.

Tegemist on esimese teadaoleva välismaal toimuva küberoperatsiooniga USA valimiste kaitsmiseks.

USA justiitsministeerium kirjeldas reedel Vene informatsioonisõjakampaaniat, mille eesmärk on USA vahevalimiste mõjutamine, tuues esile laialdase ohu, mida USA valitsus Moskva mõjutamiskampaaniates näeb.

USA riigikaitseametnikud ei ütle, kui palju isikuid sihikule võetakse, ning ei kirjeldata ka meetodeid, mida küberväejuhatus on kasutanud otseste sõnumite saatmiseks mõjutamiskampaaniate taga olevatele isikutele. Ei ole selge, kas informatsioon saadeti e-kirja, vestluskeskkonna või mõne muu elektroonilise sekkumise teel.

USA kõrgete riigikaitseametnike sõnul ei ähvardatud Venemaa heaks töötavaid isikuid otseselt. Endiste ametnike sõnul anti siiski kõigile teada, et neile esitatakse süüdistus ja nad satuvad sanktsioonide alla. Isegi väljaütlemata sanktsioonide oht võib heidutada mõned venelased salajastes desinformatsioonikampaaniates osalemisest kõrvale jääma, teatas endine luureametnik Andrea Kendall-Taylor, kes nüüd töötab asutuses Center for New American Security.

Küberväejuhatuse operatsioonid näivad olevat suhteliselt mõõdukad, võrreldes eriti Venemaa üha täpsemate ja keerulisemate jõupingutustega informatsiooni kasutamiseks rahulolematuse külvamiseks USA-s.

Ameerika Venemaa informatsioonirünnakute vastane kampaania on suures osas piiratud sellega, et Moskva vastuseks oma tegevust ei eskaleeriks, rünnates elektrivõrku või maksaks muud moodi kätte, mis tekitaks suurriikide vahel suurema kokkupõrke. Võrreldes traditsioonilise relvakonfliktiga ei ole kübersõja reeglid kuigi hästi kindlaks määratud.

USA küberväejuhatus asutati 2009. aastal sõjaliste võrkude kaitseks, kuid see on välja arendanud ka ründevõimekused. See väejuhatus jagab peakorterit ja juhtkonda Riikliku Julgeoleku Agentuuriga (NSA), mis kogub elektroonilise ja signaalluure andmeid. Välisriikide mõjutamiskampaaniaid on tuvastanud ja tõrjunud küberväejuhatuse ja NSA ühendmeeskond.

USA ametnike sõnul on kampaania üks osa laiematest jõupingutustest, mis sisaldavad sotsiaalmeedia puhastamist valekontodest, mis levitavad propagandat, ja võitlust Venemaa sekkumise vastu demokraatlikesse valimistesse. Küberväejuhatus on ka saatnud meeskondi Euroopasse, et tugevdada liitlaste ja partnerite kaitset, et nad saaksid võidelda Venemaa sissetungide vastu valitsuste võrkudesse.

USA luureametnikud on jõudnud järeldusele, et Venemaa ei püüa sel aastal tõenäoliselt häkkida valimismasinaid või manipuleerida otseselt valimistulemusi.

Venemaa jõupingutused avaliku arvamuse kallutamiseks valeinformatsiooni levitamise abil on aga jätkunud ja ametnike sõnul on need jõupingutused muutumas rafineeritumaks ja on suunatud konkreetsetele inimgruppidele USA-s. Pea kõik Vene desinformatsioonikampaaniad on suunatud rahulolematuse külvamisele, poliitiliste parteide polariseerimisele ja pinnase ettevalmistamisele 2020. aasta presidendivalimistele.

USA kampaania on ametnike sõnul suunatud nii oligarhide rahastatud häkkerite rühmituste kui ka luuretöötajate vastu, kes on osa Moskva desinformatsioonikampaaniast.

Mõnede arvates peaks USA valitsus olema valmis minema kaugemale: võtma venelastelt võime propaganda levitamiseks.