Marksistlik-leninistlike vaadetega äärmuslane, pärisnimega Ilich Ramirez Sanchez, kannab juba eluaegset vanglakaristust 1975. aastal toime pandud kahe politseiniku ja politsei informaatori tapmise eest.

Aastal 1949 sündinud Carlos kerkis rahvusvahelise avalikkuse vaatevälja aastal 1975, kui ta koos oma käputäie kaaslastega tungis Austria pealinnas Viinis naftakartelli OPEC ministrite kohtumisele ja võttis 11 pantvangi.

Carlos astub kohtu ette seekord seoses tapmistele kaasaaitamise ja vara hävitamisega lõhkeainete abil Prantsusmaal aastatel 1982 ja 1983, kui hukkus 11 ja sai vigastada enam kui sada inimest.

Teda ja kolme kaasosalist süüdistatakse rünnakute eest Pariis-Toulouse rongis, kus hukkus viis inimest; araabiakeelse ajalehe Al-Watan Pariisi kontoris, kus sai surma üks inimene; Marseille's Saint-Charles'i rongijaamas, kus hukkus kaks inimest ja kiirrongis TGV, kus jättis elu kolm inimest.

Pariis-Toulouse rongiliini kasutas toona sagedasti Prantsuse endine parempoolne president Jacques Chirac, kes siis töötas Pariisi linnapeana.

Süüdistuste kohaselt olid rünnakud osa Carlose "erasõjast" Prantsusmaa vastu, millega ta püüdis saavutada oma kahe jõugukaaslase vabastamist. Politsei tabas Carlose kaks kaaslast, kui nad valmistasid ette rünnakut Kuveidi Pariisi saatkonnahoonele.

Prantsuse salateenistuse agendid tabasid koostöös Sudaani valitsusega kaks aastakümmet jooksus olnud Carlose 1994. aastal pealinnas Hartumis.

Carlose kuritegeliku ühenduse kolm arvatavat kaasosalist - "Ali" Kamal Al-Issawi, Christa-Margot Froehlich ja Johannes Weinrich - astuvad samuti kohtu ette seoses pommiplahvatustega.

Kohus kestab eeldatavalt 16. detsembrini ja viiakse läbi vaid terrorismijuhtumite jaoks mõeldud kohtumajas.