Novaja Gazeta valitsuse allikate sõnul oli uudis valitsuse tagasiastumise kohta uudis kõigi, sealhulgas kõrgete riigiametnike jaoks.
„Viimane kord käisid jutud tagasiastumisest enne strateegilise arengu ja riiklike projektide nõukogu istungit detsembris,” ütles üks allikas Novaja Gazetale. „Siis olid kuuldused, et nõukogus tehakse peapesu ja kabinet astub enne uut aastat tagasi. Aga istung läks enam-vähem positiivselt, kõik rahunesid. Üheski ministeeriumis ei teatud eesseisvast tagasiastumisest midagi, isegi kõrgemal tasemel. Lisaks sellele ei olnud kursis ka minu kolleegid presidendiadministratsioonis.”
Medvedevist saab Julgeolekunõukogu esimehe asetäitja. Seni seda ametikohta olemas ei olnud ja ülesannete loetelu samuti ei ole, mis kinnitab tagasiastumise spontaansuse versiooni.
„Ei ole fakt, et Medvedevi poliitiline karjäär on lõppenud, aga ta on igal juhul saadetud reservi,” kommenteeris politoloog Aleksei Makarkin. „Pärast lahkumist peaministri ametikohalt on presidendikandidaadiks pärast seda saada väga keeruline.”
Järgmine peaminister võib osutuda nii tehniliseks tegelaseks, kes jätkab Medvedevi valitsuse liini, kui ka võtmemängijaks järgmisel võimu üleminekul.
„Kõrged ametid uues valitsused võivad saada katsetuseks potentsiaalsete järeltulijate jaoks. Tõenäoliselt algas see lugu selleks, et testida kandidaate, tekitada nende vahel konkurentsi,” ütles Novaja Gazeta allikas valitsuses.
Põhiseadusreformi peavad paljud vaatlejad „kergeks liberaliseerimiseks” ja tasakaalustatuma võimusüsteemi loomiseks. Selle manöövri mõte on selles, et alandada panuseid aparaadis toimuvas võitluses, kuni ei ole lahendatud järgmise presidendi küsimus.
Novaja Gazeta ekspertide arvates käib aga reaalselt jutt parimal juhul dekoratsioonivahetusest (Venemaa jääb presidentaalseks vabariigiks, kuigi võib-olla mitte superpresidentaalseks), aga halvemal juhul revolutsioonist ülevalt poolt, mis ainult tugevdab riigis võimuvertikaali.
„Kõige peamine ja tähenduslikum, mille võib pöördumisest välja tuua, on föderatsiooni hävitamine: regionaalsete võimuorganite volituste fataalne vähenamine, kohalike omavalitsuste purustamine, avaliku võimu põhimõtte moonutamine, kodanike õiguste kaotamine ja nende võrdsuse põhimõtte rikkumine,” kommenteeris riikliku uurimisülikooli Kõrgem Majanduskool põhiseadusliku ja munitsipaalõiguse kateedri professor Jelena Lukjanova.