Novaja Gazeta ajakirjanike väitel suutsid nad välja uurida, kust lennukit tulistati, millest seda tulistati ja miks lennuk sõjategevuse tsooni sattus.

17. juulil kell 17.50 (pool tundi pärast katastroofi) avaldatakse märke all „Strelkovilt, Igor Nikolajevitšilt“ „teade maakaitseväelt“: „Torezi piirkonnas tulistati just alla lennuk An-26, vedeleb kuskil kaevanduse Progress taga. Hoiatati ju – ärge lennake meie taevas. Ja siin on video – kinnitus järjekordse „linnukukkumise“ kohta. Linnuke kukkus aherainemäe taha, elamusektorit ei puudutanud, rahulikud elanikud kannatada ei saanud.“

Kell 18.13 teatas allatulistatud An-26-st agentuur RIA Novosti, viidates kohalikele elanikele.

Kell 18.34 ilmus uudis allatulistatud An-26 kohta portaali Life News, viitega mässulistele. „Ühe maakaitseväelase sõnul lendas umbes kell 17.30 kohaliku aja järgi linna kohal An-26. Seda tabas rakett, toimus plahvatus.“ Siis teatas An-26 allakukkumisest TASS.

Esimestel minutitel teatas separatistide väejuhatus väidetava Ukraina sõjaväelennuki hukust neile lähedasele meediale kui oma sõjalisest edust. Allakukkumispaika sõitsid kohe Life Newsi ajakirjanikud.

Mõne aja pärast Girkini-Strelkovi teade veebilehelt kustutatakse, kuid jääb otsingumootoritesse alles.

17. juuli õhtul levitas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) väidetavat Donetski ja Luganski rahvavabariikide vahelist vahelt võetud telefonikõne.

Tundmatu võitleja: „Televiisoris näidatakse, nagu oleks Ukraina An-26, transpordilennuk, aga räägitakse, et sellele on kirjutatud Malaisia lennuliinid. Ja mida ta Ukraina territooriumil tegi?“

N. Kozitsõn (separatistide üks välikomandöridest): „Noh, tähendab vedasid spioone, noh neid ... , said aru. Ei ... lennata, ... , praegu käib sõda.“

Pärast seda Kozitsõn lihtsalt kadus ja tema asukoht on teadmata.

SBU andmetel kandis Donetski rahvavabariigi välikomandör Bes (Igor Bezler) kell 16.40 alla tulistatud lennukist väidetavalt ette oma kuraatorile, Venemaa relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) polkovnikule Vassili Nikolajevitš Geraninile.

Veel võttis SBU vahelt mässuliste Majori ja Greki vestluse.

Grek: „Jah, Major!“

Major: „Tähendab, need on Tšernouhhinski omad, kes lennuki alla tulistasid. Tšernouhhinski kontrollpunktist. Kasakad, kes Tšernouhhinskis seisavad.“

Grek: „Jo-majo ...“

Grek: „Jah, Paš. No mis teil seal on?“

Major: „Nagu, blin, sajapuudane reisilennuk.“

Grek: „Selge. Aga see... Rahvast on seal palju?“

Major: „Seal... Rusud kukkusid otse aedadesse.“

Grek: „Selge. Relvadest on midagi?“

Major: „Mitte midagi. Tsiviilasjad.“

Grek: „Dokumente on?“

Major: „Jah. Indoneesia tudengi omad on. Thompsoni ülikoolist ...“

Juba samal päeval süüdistasid Ukraina võimud lennu MH-17 hukus separatiste.

Vene meedias avaldati aga uudiseid, mille järgi tulistas reisilennuki alla Ukraina õhujõudude ründelennuk Su-25.

Novaja Gazeta teatel on võimud nii Moskvas kui ka Kiievis näidanud üles hämmastavalt vähe huvi asja tõelise uurimise vastu. Neile on olnud tähtsam teineteise süüdistamine.

Siiski ei pea Novaja Gazeta väitel vett versioon, mille järgi hävitas reisilennuki õhk-õhk-tüüpi rakett. Seda on kinnitanud ka Buki rakette tootev Vene relvakontsern Almaz-Antei.

Almaz-Antei varem sel aastal avaldatud raporti järgi on lennuki vrakis sellised vigastused, mis sobivad kokku vaid Buk-M1 raketiga. Almaz-Antei teatel on tegemist raketisüsteemi vana mudeliga, mida ei ole enam Venemaa ladudes, vaid kõik on müüdud välismaale, ka Ukrainasse.

TASS teatas kohe pärast katastroofi, et mässulised said Buki oma valdusse umbes kolm nädalat enne MH-17 hukku.

Novaja Gazeta küsib, miks ei olnud Ukraina võimud oma õhuruumi sõjategevuse piirkonnas täielikult sulgenud ja Malaisia lennukit ümber suunanud.

Ukraina valitsus viib ametlikult läbi terrorismivastast operatsiooni ega tunnista toimuvat sõjaks. Seetõttu oli õhuruumi staatus ebaselge ja otsustamine jäi lennufirmadele, millel olid saatuslikud tagajärjed.