Thomassen ei osanud öelda, millal lumepallisuurune kivitükk Maale langes, sest suvilas polnud tükk aega keegi käinud, vahendab The Local.

585-grammise meteoriidi leidmine on tekitanud suurt huvi teadusringkondades.

Astrofüüsik Knut Jørgen Røed Ødegaard oli esialgu kahtlustav, kuid tema umbusk muutus juubeldamiseks, kui ta kivi esmaspäeva hommikul oma silmadega nägi.

„See on absoluutselt uskumatu leid. Ma ei suuda seda peaaegu uskuda. See on unikaalne. See on topeltunikaalne,“ ütles Ødegaard Verdens Gangile.

Ødegaardi sõnul on kivi tõenäoliselt pärit meteoorist, mida nähti 1. märtsil Norra kohal mitme vaatleja poolt, sealhulgas tema ja ta naise Anne Mette Sannesi poolt.

„Me oleme saanud sadu teateid ja oleme otsinud tükke kogu riigist ja siis leiame me selle siit Oslost! Põlenud kooriku järgi võib kohe öelda, et see on ehtne ja samuti võib selle ära tunda selle järgi kui karm ja ebatavaline see on. See toob mul kananaha ihule,“ ütles Ødegaard.

Ødegaardi entusiasmi jagas geofüüsik Hans Amundsen, kes töötab NASA astrobioloogia instituudis.

„See on väga haruldane meteoriit, sest lõikepinnast võib näha, et see sisaldab osakesi paljudest kivimitest, mis on kokku kleepunud, moodustades niinimetatud bretša,“ ütles Amundsen.

Bretša moodustub, kui meteoriit põrkab teisel planeedil kokku erinevate kivimitüüpidega, enne kui uus kokkupõrge tükid uuesti kosmosesse saadab.

„See leid tekitab tähelepanu kogu maailmas,“ kinnitas Amundsen.

Alates 1848. aastast on Norrasse kukkunud vaid 14 meteoriiti, neist eelmine kuus aastat tagasi riigi kaguosas Mossis.