Düsleksiast üle saanud endise gaidide juhi Erna Solbergi juhitud Høyre lubab Norra majandust mitmekesistada, et see sõltuks vähem naftast, erastada riigiettevõtteid ning langetada mõningaid maailma kõrgeimate hulka kuuluvaid maksumääri, et anda erasektorile rohkem hingamisruumi, vahendab Reuters.

52-aastasest Solbergist saab Norra teine naispeaminister ning esimene konservatiivne peaminister pärast 1990. aastat. Vähemalt kaks kõrgemat ametikohta valitsuses, ja ilmselt kolm kõrgeimat, hõivatakse tõenäoliselt naiste poolt.

„Täna on valijad paremtsentrismile andnud ajalooliselt suure võidu,“ ütles pisarates „Raudne Erna“. „Me anname sellele maale uue valitsuse.“

Norra on viimase aastakümne jooksul nautinud erandlikku majandusedu, pääsedes Euroopa majanduskriisist vaid kerge kriimustusega. Õitsev naftasektor tõstis sisemajanduse kogutoodangu inimese kohta 100 000 dollarini ning hiiglaslik avalik sektor isoleeris majandust.

Majanduskasv on aga nüüd aeglustumas ja konkurentsivõime tammub paigal. Valijad on süüdistanud ametist lahkuvat peaministrit Jens Stoltenbergi kord elus ette tuleva majandusbuumi raiskamises.

Kui loetud oli 76 protsenti häältest, olid Høyre, arengupartei ja kaks tsentristlikku erakonda, mis tegid koos kampaaniat Stoltenbergi kukutamiseks, saanud parlamendis 96 kohta, mida on 11 võrra rohkem kui enamuseks vaja.

Solbergi jaoks on kõige keerulisem esimest korda valituskoalitsiooni kuuluma hakkava immigratsiooni- ja maksudevastase arengupartei vaos hoidmine.

Kuigi arengupartei on oma retoorikas mõõdukamaks muutunud, peavad mõned seda liiga radikaalseks liikumiseks, mille liikmete seas oli kunagi ka 2011. aastal 77 inimest tapnud Anders Behring Breivik.

Väikesed kristlikud demokraadid ja libaraalid, kellest vähemalt ühe kaasamist on enamuse saavutamiseks vaja, ei ühenda väga suure õhinaga jõude arenguparteiga, olles vastu viimase immigratsiooni ja kulutustepoliitikale, mistõttu võib Solberg hakata juhtima ka vähemusvalitsust.

Arenguparteid valitsusse tuues võib Solberg olla sunnitud tegema järeleandmisi kulutuste ja maksude osas ning võibolla tegema ka sümboolse žesti immigratsiooni osas. Mingeid järske muudatusi analüütikute hinnangul siiski ei toimu.

Immigratsiooni puhul on Norra käed seotud rahvusvaheliste lepingutega, mis piiravad manööverdamisruumi. Majandus vajab samal ajal hädasti uusi töökäsi, sest tööpuudus on alla kolme protsendi ning pidev tööjõu sissevool hoiab ära tööturu ülekuumenemise.

Järgmine valitsus kavatseb alandada 78-protsendist maksu naftasektorile, mille abil on tekitatud tohutud eelarveülejäägid ning kogutud 750 miljardi dollari suurune naftafond, mis on väärt üle 150 protsendi SKT-st.

Arengupartei tahab peamisest naftafondist eraldada kolm väiksemat fondi ning kulutada rohkem naftaraha riigisiseselt, Høyre on aga välja käinud idee jagada naftafond kaheks konkureerivaks fondiks ning ei taha kulutada nii palju naftaraha riigisiseselt kui arengupartei.

Rohkem ollakse üksmeelel erastamise osas, sest mõlemad leiavad, et riik on kasvanud liiga suureks. Solbergi sõnul peaks Norra maha müüma osa osalusest Statoilis ja telekommunikatsioonigrupis Telenor.