"Armee on pidevalt küber- ja viiruserünnakute sihtmärgiks, aga need rünnakud ei ole olnud nii suured kui see," ütles kaitseinfoinfrastruktuuri (INI) pressiesindaja Hilde Lindboe BNSi teatel AFP-le.

25. märtsil, järgmisel päeval pärast Norra hävitajate esimest väljalendu NATO operatsioonile Liibüa kohal, sai ligikaudu 100 sõjaväelast norrakeelse e-meili manusega, mis avatuna päästis valla viiruse, mis hakkas arvutist informatsiooni ammutama.

Lindboe sõnul väga tundlikku infot siiski ei saadud.

Norra politsei julgeolekuteenistus on algatanud juurdluse, et rünnaku autor välja selgitada, kuid ametivõimude sõnul on ennatlik seostada juhtunud Liibüa pommitamisega.