Nobeli rahupreemia pälvis rahvusvaheline keemiarelvade keelustamise organisatsioon
1997. aastal asutatud OPCW-l on 189 liikmesriiki ja selle peakorter asub Hollandis Haagis. Organisatsiooni peadirektor on Ahmet Üzümcü, teatab Nobeli komitee.
Esimese maailmasõja ajal kasutati keemiarelvi märkimisväärsel määral. 1925. aasta Genfi konventsioon keelustas nende kasutamise, kuid mitte tootmist ega säilitamist, teatab Nobeli komitee.
Teise maailmasõja ajal kasutati keemilisi vahendeid Hitleri massilise inimeste hävitamise käigus.
Pärast seda on keemiarelvi kasutatud mitmetel juhtudel nii terroristide kui ka riikide poolt.
Aastatel 1992-1993 koostati konventsioon ka keemiarelvade tootmise ja säilitamise keelustamiseks. See jõustus 1997. aastal.
Alates sellest ajast on OPCW püüdnud Nobeli komitee teatel inpekteerimise, hävitamise ja muude meetodite abil konventsiooni nõuete täitmist kontrollida. Tänaseks on konventsiooniga liitunud 189 riiki.
Konventsioonid ja OPCW töö on muutnud keemiarelvade kasutamise rahvusvahelise seaduse järgi tabuks, teatab Nobeli komitee. Viimased sündmused Süürias, kus keemiarelvad on taas kasutusele võetud, on rõhutanud vajadust suurendada jõupingutusi sellistest relvadest vabanemiseks. Mõned riigid ei ole veel OPCW liikmed. Teatud riigid ei ole kinni pidanud tähtajast, mis oli 2012. aasta aprill, oma keemiarelvade hävitamiseks. See käib eriti USA ja Venemaa kohta, nendib Nobeli komitee.
Komitee teatel on desarmeerimine Alfred Nobeli testamendis tähtsal kohal. Norra Nobeli komitee on mitmete auhindadega allakriipsutanud vajadust saada lahti tuumarelvadest. Käesoleva, OPCW-le antud auhinnaga, püüab komitee kaasa aidata keemiarelvade kaotamisele.
