Nobeli laureaadid saavad oma autasud kätte
Tänavuse rahupreemia saab 78-aastane Carter aastakümnete pikkuse rahuvahendustöö eest paljudes konfliktides Eritreast Põhja-Koreani ja Balkanist Haitini.
Carter saab Nobeli rahupreemia 24. aastat pärast seda, kui ta Rootsi preemiafondi juhi vastuseisu tõttu jäi ilma samast autasust Iisraeli-Egiptuse rahuleppe vahendamise eest.
Aastail 1972-1992 Nobeli Fondi juhtinud Stig Ramel ei kahetse, et ta 1978. aastal protseduurireegli täitmatajäämise tõttu Carterile preemiat anda ei tahtnud.
Rameli sõnul pidi ta Nobeli reeglitest kinni pidama nagu piiskop piiblist. “Olen väga rõõmus, et Jimmy Carter lõpuks preemia saab,” ütles 75-aastane Ramel. “Ta oleks selle pidanud juba ammu saama. Kuid ma olen endiselt veendunud, et minu 1978. aasta otsus oli õige,” rääkis ta.
Viieliikmeline Norra Nobeli-komitee tahtis 1978. aastal austada toonast USA presidenti Carterit Camp Davidi rahuleppe vahendamise eest Iisraeli peaministri Menachem Begini ja Egiptuse presidendi Anwar Sadati vahel. Kuid Carteri kandidatuur esitati alles pärast veebruarikuist tähtaega.
Komitee tahtis preemia ikkagi Carterile anda, kuid kõigi Nobeli preemiate jagamise üle valvanud Ramel ütles ei.
Seepeale anti autasu Sadatile ja Beginile.
“Piiskop ei mõtleks kunagi, kas täita esimest, kolmandat või kümnendat käsku rohkem kui teisi. Tähtaja reegel on väga oluline, sest annab komiteele aega järele mõelda,” selgitas Ramel.
Carter on kolmas USA president, kes rahupreemia saab. Preemiakomisjon otsustas teda austada “aastakümnetepikkuse väsimatu töö eest” rahuvahendajana, kuigi komitee esimees Gunnar Berge oktoobris pärast laureaatide väljakuulutamist mainis, et Carteri autasustamises võidakse näha ka kriitikat USA praeguse presidendi George W. Bushi Iraagi-poliitika suhtes.
Nagu kõik laureaadid, saab Carter diplomi, kuldmedali ja tšeki kümnele miljonile Rootsi kroonile (umbes miljon eurot/dollarit). Kui preemia antakse mitme peale, läheb ka autasusumma jagamisele.
Stockholmis annab kuningas Carl XVI Gustaf kätte kirjandus-, meditsiini-, füüsika-, keemia- ja majanduspreemiad. Tseremooniale järgneb linna raekojas bankett 1400 külalisele.
Tänavuse kirjanduspreemia saab ungari romaanikirjanik Imre Kertesz, kelle tööd on vorminud holokaustikogemused.
Meditsiinipreemia saavad britid Sydney Brenner ja John Sulston ning ameeriklane H. Robert Horvitz geeniuuringute eest.
Füüsikapreemia läheb astrofüüsika-alaste saavutuste eest ameeriklasele Raymond Davisele, jaapani teadlasele Masatoshi Koshibale ja itaalia päritolu USA teadlasele Riccardo Giacconile.
Keemia-Nobeli saavad John Fenn Ameerika Ühendriikidest, Koichi Tanaka Jaapanist ja Kurt Wüthrich Šveitsist, kelle töö tegi keemilisest bioloogiast võimsa vahendi Alzheimeri tõve, hullulehmatõve ja mõnede vähivormide taoliste haiguste vastu võitlemisel.
Majanduspreemia saavad Iisraeli-USA psühholoog Daniel Kahneman ning ameerika majandusteadlane Vernon Smith töö eest, mis uuris inimeste finantsvalikuid ja pani aluse kahele uuele distsipliinile — majanduspsühholoogiale ja eksperimentaalökonoomiale.
