„Ma olen ise naturalisatsiooniprotsessi läbinud. Minu isa oli mittekodanik, ema on endiselt mittekodanik. Minu jaoks on mittekodanike probleem väga isiklik, ma pole sellest raamatutest teada saanud,“ ütles Ušakovs Läti Delfi vahendusel. „Aga katse organiseerida praegu teine referendum ei muuda mittekodanike staatust. Pole mingeid võimalusi, et referendumit krooniks edu. See aitab aga väga provokaatoreid, kes tahavad enne valimisi õhutada rahvuslikku konflikti. Ja esimeses järjekorras aitab see Ühtsust (Läti paremtsentristlik erakond). Ma ei taha ju anda provokaatoritele Ühtsusest mingeid võimalusi.“

„Ma osalesin esimesel referendumil selleks, et veenda valitsuserakondi selles, et rahvuspoliitikat tuleb muuta. Mitte ainult rahvusvähemuste, vaid ka lätlaste eneste pärast, kõigi Läti elanike pärast. Oli lootus, et valitsevad poliitikud kuulavad ja mõistavad. Aga ei kuulanud ega mõistnud. Lootused ei õigustanud ennast. See-eest püüavad parempoolsed nüüd kasutada valimiste eel rahvusküsimust isiklike vigade varjamiseks ning tähelepanu kõrvalejuhtimiseks räpastelt „skeemidelt“ riigivalitsemises,“ ütles Ušakovs.

„Lõhe valitsuse majandusliku edu aruannete ja reaalse olukorra vahel kohapeal on katastroofiline. Aruanded lõpevad varsti üldse, jäävad ainult korruptsiooniskandaalid Zaķise maksude, Āboltiņa mehe, maa- ja hüpoteegipanga müügi ning teiste paremkoalitsiooni saavutuste ümber,“ sõnas Riia linnapea. „Seetõttu, mida lähemal on valimised, seda suurem on nõudlus etnilise konflikti ja provokatsioonide järele. Juhtivaks provokaatoriks saab aga Ühtsus, mis on juba pöördunud riigi juhtivate natsionalistide poole. Kaitseminister räägib mälestusmärgi mahavõtmisest Pārdaugavas. Partei juhid kutsuvad üles koostama „läti“ nimekirja valimisteks Riias. Võiks mõelda, et ainus, mida kommunaalmajandus praegu vajab, on rahvusidee.“

Ušakovsi sõnul võeti Ühtsuses suure rõõmuga vastu uudis, et Lätis võib toimuda uus referendum. „Tekkis mulje, nagu oleksid nad ise selle allkirjade kogumise organiseerinud. Ühtsus võtab teise referendumi võimalust oma peamise šansina provotseerida uute rahvuslike pingete üleskerimist valimiste kontekstis. Siis võib ka Riias rääkida rahvuse päästmisest, mitte sotsiaalsetest tingimustest, hariduse toetamisest või turismi arendamisest. Ei ole vaja kirjutada mingeid programme Riia arendamiseks. Piisab kolmest sõnast - „Isamaa on ohus!“, leiab Ušakovs.