Dagens Nyheter küsis Niinistölt tema otsekontaktide kohta Putiniga.

„See peab paika. Aga pidage meeles, et see ei ole ainus otsekontakt, mida ma hoian. Ja see ei nõua pingutust. See on töö, mis lihtsalt tuleb ära teha,“ kommenteeris Niinistö.

Niinistö leiab, et dialoog Moskvaga on üks viis kindlustada, et on olemas tee edasi päeval, kui poliitilised tingimused seda lubavad.

„Mõnikord olen ma märganud, et nii Venemaa kui ka lääneriigid ootavad, et ma edastan sõnumeid. Seda olen ma ka teinud. Veel olen ma märganud, et sellel on olnud kindel tähendus. Ma ei taha ennast tähtsaks teha ega lasku sellesse, kuidas täpselt, ma ütlen ainult, et isegi USA-s teatakse, et Putin tahab hoida sellises vormis kontakti USA-ga. Seda hakatakse leidma, rohkem ja rohkem,“ ütles Niinistö Dagens Nyheterile.

Niinistö usub, et see ei ole ainult Soome, kes tahab teada, mida Venemaa mõtleb.

„See on tähtis kõigi jaoks. Kõik küsivad endalt, mille poole Putin õieti püüdleb. Teine asi on, kui palju me teame – ma ei väida, et tean seda kindlasti. Aga kui ma nüüd aeg-ajalt Putiniga kohtun, ei jää ta üldiste sõnavõttude juurde, milles motiveerib Venemaa tegevust,“ rääkis Niinistö. „Ta läheb palju sügavamale asja sisusse. Ta teab loomulikult väga hästi, et ma arutan seda paljude teiste tegelastega läänes. Kui ta nüüd juulis Kultarantat külastab, arutame me suure tõenäosusega Minski kokkuleppeid, meil tulevad kindlasti intensiivsed arutelud.“

Dagens Nyheter küsis Niinistö arvamust selle kohta, et paljud, sealhulgas ka Rootsis, leiavad, et Putin tuleks isoleerida, kuni ta ise järele annab.

„Peaaegu kõik riigimehed Euroopa Liidus leiavad, et dialoog on tähtis, selle teadmise olen ma saanud ka Balti riikides, kus tunded on kõige rohkem pinnal. Kogu Euroopa Liidu strateegia, mis puudutab Venemaad, seisab kahel jalal. Üks on sanktsioonid ja karm liin, teine on kogu aeg dialoogi pidamine,“ ütles Niinistö.

Dagens Nyheter küsis Niinistölt, mis on kõige hullem, mis võib Läänemere ümbruses julgeolekualaselt juhtuda.

„Siin Soomes võeti enne eelmisi parlamendivalimisi läbi kõik mõeldavad stsenaariumid, mis võivad viia kolmanda maailmasõjani. Selle üle avalik spekuleerimine ei ole päriselt minu ülesanne. Aga üks asi on selge: peab olema valmis kõigeks. Ma tahaksin endiselt meelde tuletada, et mis puutub Soomesse, siis ei usu ükski tõsiseltvõetav isik, et Venemaa ründaks just Soomet või Rootsit,“ sõnas Niinistö. „Aga me jälgime pingelist olukorda Balti riikides. Vaevalt puhkeb Balti riikides relvastatud konflikt, hoopis teine asi on aga hübriidsõda ja kõik mõjutamisvõimalused väljaspool sõjalisi. Euroopa Liit peaks selles punktis andma oma kodanikele palju tugevamaid signaale.“

Mis puutub NATO liikmelisusesse, siis leiab Niinistö, et Soome ei peaks seda siin ja praegu taotlema. See ei tähenda aga, et asjad ei võiks muutuda.

„Me ei saa enda jaoks NATO liikmelisuse taotlemise võimalust välistada. See oleks tõsine viga, sest see on julgeolekupoliitiline instrument. Venemaa teab, et meil on see instrument. Hästi. Nüüd panustame me oma partnerluse ja ühilduvuse arendamisse NATO-ga nii kaua kui võimalik. Kui me näeme julgeolekualase olukorra ja meie oma situatsiooni selget halvenemist, siis võime me liikmelisust taotleda,“ ütles Niinistö.

Kas pole mitte liiga hilja võtta tulekahjukindlustus, kui maja juba põleb, küsis Dagens Nyheter.

„Ma ei räägi mingist tulekahjust. Siis on see kindlasti liiga hilja. Ma räägin sellest, kuidas me näeme tuleviku arenguid. Täna räägitakse NATO-st, NATO-st ja NATO-st, aga maailmas, kus toimub ebameeldivaid asju, on alati usutud erinevatesse liitudesse,“ ütles Niinistö.

Kui Soome peaks NATO-ga liitumist taotlema, peab Niinistö vajalikuks referendumit. Ta tõrjub väited, et referendum oleks riskantne, sest Soome oleks siis haavatavas olukorras.

„Kummaline viis põhjendamiseks demokraatia tingimustes! NATO ise nõuab rahva enamuse toetust ja kui mingit referendumit ei korraldataks… kuidas seda siis teha? Kas arvamusuuringute instituut peaks tegema uuringu? Protsess peab ju legitiimne olema. Ja kes usub, et võidakse võtta vastu otsus astuda NATO liikmeks alates esmaspäevast? See ei lähe loomulikult mitte, kogu asi võtab nii palju aega, et leitakse palju võimalusi uurida mõju Soomele, kas selleks ollakse valmis. Kui tahetakse NATO-le vastuseisu Soomes suurendada, on selleks hea viis olla referendumi vastu. Aga mina leian, et on ohtlik pidada rahva arvamust ohtlikuks,“ lausus Niinistö.