Nigel Farage nõudis omale kohta Brexiti-läbirääkimistel

 (23)
Nigel Farage nõudis omale kohta Brexiti-läbirääkimistel
Foto: Howard Jones, ZUMAPRESS.com

Suurbritannias Brexiti-parteiga Euroopa Parlamendi valimised võitnud Nigel Farage nõudis omale täna kohta Brexiti-läbirääkimistel ja hoiatas, et pöörab Briti poliitika pea peale, kui talle seda ei anta.

55-aastane Farage võitis valimised peaminister Theresa May Ühendkuningriigi Euroopa Liidus väljaviimisel läbikukkumise tekitatud vihalainel ratsutades, vahendab Reuters.

Samal ajal, kui May Konservatiivne Partei valmistub uut juhti valima, oli Farage’il järgmisele peaministrile hoiatus: ta tahab riigi tähtsaima otsuse tegemisel pärast Teist maailmasõda oma sõna sekka öelda.

„Me peaksime nüüd olema osa meeskonnast, see on üsna selge,” ütles Farage Reutersile Lõuna-Inglismaal Southamptonis.

Pärast Brexiti korduvat edasilükkamist peab Ühendkuningriik Farage’i sõnul Euroopa Liidust lahkuma 31. oktoobril. Farage eelistaks kokkuleppeta lahkumist.

Seotud lood:

„Kui me ei lahku sellel päeval, siis võite oodata, et Brexiti-partei kordab sellist üllatust järgmistel üldvalimistel,” ütles Farage.

Kritiikud süüdistavad Farage’i vihaõhutamises sellistel teemadel nagu sisseränne ning populaarsete, aga lihtsustatud lahenduste pakkumises keerulistele probleemidele nagu Brexit.

Vaatamata sellele, et Farage on olnud kaks aastakümmet Euroopa Parlamendi liige ja on seitse korda edutult Briti parlamenti kandideerinud, kujutab ta ennast väljastpoolt tulijana, kes karjub poliitilisele eliidile tõtt näkku.

„Siin on tohutu sõnum, Leiboristlik ja Konservatiivne Partei võivad täna õhtul tohutult õppida, kuigi ma ei arva, et nad seda teevad,” ütles Farage.

Farage on seda juba varem teinud. Euroskeptilise Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) juhina avaldas ta konservatiividele nii palju survet, et 2013. aastal lubas tollane peaminister David Cameron referendumit.

2014. aastal häbistas Farage konservatiive Euroopa Parlamendi valimistel. Farage mängis juhtivat rolli 2016. aasta referendumikampaanias, aga astus siis Briti poliitika eesliinilt eemale.

Pärast suhete katkestamist UKIP-iga naasis aga Farage uue erakonna ja tuttava missiooniga.

„Mitte kunagi varem Briti poliitikas ei ole uus partei, mida esitleti kuus nädalat tagasi, olnud üleriiklikel valimistel tipus,” lausus Farage.

Nii dramaatiline kui Brexiti-partei tõus ka ei ole, ei anna valimistulemus Farage’ile otseteed Euroopa Liidust kokkuleppeta lakumise esilekutsumiseks.

Euroopa Parlamendi liikmed ei saa Briti poliitikat otseselt mõjutada ja riigi saatuse otsustab May järeltulija.

Ükski kandidaatidest ei tohiks olla valmis Farage’ile sõbrakätt ulatama.

Farage ütles aga, et on täis otsustavust edu ära kasutada. Ta tahab, et Brexiti-partei oleks valmis esitama täiskomplekti ehk 650 kandidaati juhul, kui Briti parlamendivalimised peaksid toimuma ennetähtaegselt.

Farage tutvustas ka valimisreformi plaane, et asenedada süsteem, mis eelistab suuri ja kinnistunud erakondi. Esimene samm on vahevalimised suuresti Brexiti-meelsel Ida-Inglismaal 6. juunil.

Kui Brexiti-partei kandidaat suudab seal kahe peamise erakonna kandidaate edestada, annab see Farage’ile hääle parlamendis, kus üksainus hääl võib olla otsustav Brexiti-strateegia üle otsustamisel.

„Kaheparteisüsteem Inglismaal, mis on domineerinud nii palju üle viimased sada aastat, on esimest korda tõelises hädas,” teatas Farage.