New York Times: massilist testimist ei toimu, kuna enamikel riikidel napib selleks vahendeid

 (206)
Drive-in testimine Tartus
Drive-in testimine TartusFoto: Argo Ingver

USA juhtiv ajaleht the New York Times (NYT) kirjutab täna, et koroonaviirusega võitlemine ja selle testimise ulatus pole paljustki teaduse, vaid riigi poliitiliste valikute probleem. „Sind ei testita? Võib-olla oled sa vales riigis,” kirjutab loo pealkiri.

Karantiin ja isolatsioon on praegu kümnetele miljonitele igapäevane reaalsus, kirjutab ajaleht. Itaalia seisab paigal. Kogu Euroopa on piirid sulgenud. Prantsuse president Emmanuel Macron palus inimestel 15 päeva kodus püsida ja andis armeele käsu nakatunuid haiglatesse transportida. USA president Trump soovitas kõik peale pisikeste sotsiaalsete kogunemiste ära jätta.

Kuna haigusele pole mingit ravi, paluvad paljud riigid oma inimestel kodus püsida, kui nad just tõsiselt haigeks ei peaks jääma. Haiglad ei suuda toime tulla närviliste inimeste massidega, kes kõik koroonateste teha soovivad.

Ent ennast karantiini pannud inimesi testimata on keeruline aru saada haiguse leviku ulatust, kirjutab NYT. Iisraelist Austraaliani kardetakse, et kui liiga palju teste teha, eriti veel lihtsalt murelikele, kel tegelikult pole ühtegi põhjust endal koroonaviirust kahtlustada, siis ei pruugi neid teste hiljem lihtsalt jätkuda.

Seotud lood:

Niisiis on paljud riigid testimist piiranud. Saksamaal, kus arendati välja kõige esimene ametlik koroonatest, saab patsient end testida lasta vaid arsti saatekirjaga. Prantsusmaal ja Belgias testitakse vaid raskete sümptomitega haigeid. Suurbritannias levib haigus nii kiiresti, et enam pole võimalik inimestelt proove võtta ja uurida, kellega nad on kokku puutunud. „Võimaluste aken viirust ohjata on möödas,” ütles Londoni Queen Mary ülikooli rahvatervise professor David McCoy ajalehele New York Times.

Samal ajal, kui Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides vastutas testide arendamise eest üks keskne laboratoorium, pöördusid näiteks Austraalia, Lõuna-Korea ja Singapuri valitsused terve võrgustiku nii avalike kui eralaborite poole. Kiiresti arendati välja testid ning osteti testimiseks vajalike reagentide varu, mis eraldavad viiruse RNA patsiendilt võetud proovist. Neist reagentidest on nüüd maailmas puudu, mis on üks probleemidest, milleks neid teste on nii raske läbi viia.

Trump: koroona kaob paari nädalaga

Teisalt ei põhjenda tehniline kiirus ja vahendid kogu koroonatestide nappuse olemust. Mõnes riigis on see ka poliitiline probleem.

Austraalia ja Singapur läksid seda teed, et kõiki testida. Samuti ka Lõuna-Korea, mis avas koroona testimiseks peaaegu 600 kliinikut, nende hulgas ka tosin drive-in tüüpi testimispunkti. Testitud on enam kui veerand miljonit korealast. Riik on haiguspuhangu suures osas kontrolli alla saanud, kirjutab NYT.

Euroopa ja Ameerika Ühendriigid reageerisid aga teisiti. Trump ennustas, et koroona kaob paari nädalaga. Prantsuse terviseametnikud ütlesid jaanuaris, et neil on kõigest mõned juhtumid ja et epideemia on kontrolli all. Praegu on Prantsusmaa võimeline tegema 2500 testi päevas ja nädala alguses oli kokku testitud 40 000 inimest. USA on kokku teinud umbes 25 000 testi. Kumbki riik pole viirust kontrolli alla saanud ega ka agressiivse testimise teed läinud. Lõuna-Korea ja Singapur aga on seda suutnud.

Suurbritannia Surrey ülikooli viroloogia professor Nicolas Locker kommenteeris New York Timesile, et riigijuhid seavad ka viirusega võitlemise tooni. „See, mida te täna näete, on nende varasemate väljaütlemiste ja suhtumise mõju,” ütles professor.
NYT ajakirjanikega vestelnud eksperdid ütlesid, et agressiivne testimine oleks võinud Euroopas ja Ameerika Ühendriikides ametnikele anda haigusega võitlemisel edumaa, kuid see otsustav moment võis mööduda juba rohkem kui kuu aja eest.

Hiina andis maailmale koroonaviiruse geneetilise koodi juba jaanuari alguses. Mõne päevaga olid maailma laborid Hong Kongist kuni Berliinini valmistanud testid haiguse kontrollimiseks. Ent teadlaste sõnul pole probleem olnud mitte testide arenduses, vaid poliitilistes valikutes.

Koroonanakkuse ulatuslik testimine on teadlaste sõnul keskne tegevus viiruse levikuga võitlemiseks. Haigeid saab nii isoleerida ja hoida ära või aeglustada uute nakkuskollete teket. Varajase ja laiaulatusliku testimiseta tegutsevad ajalehega vestelnud epidemoloogide sõnul terviseametnikud ja poliitikud pimeduses.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!