Valimised, mis peaksid toimuma 60 päeva jooksul pärast Baraki pühapäevast tagasiastumist, võivad väljavaated lõpetada 10 nädalat kestnud Iisraeli-Palestiina vägivallatsemine veelgi edasi lükata.

Septembris puhkenud vägivallatsemises on hukkunud vähemalt 310 inimest, neist 259 palestiinlast, 13 Iisraeli araablast ja 38 iisraellast.

Nüüd on sõnaõigus Iisraeli parlamendil, kes peab otsustada, kas muuta valimisseadust ja lubada Netanyahul valimistel kandideerida. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võivad peaministri poolt välja kuulutatud erakorralistel valimistel kandideerida vaid Knesseti saadikud, mistõttu Netanyahu, kes oma saadikukohast loobus, ei saaks valimistel osaleda.

Palestiina president Yasser Arafat ütles esmaspäeval, et poliitiline kriis Iisraelis lükkab kõik rahualgatused edasi.

“See tähendab, et rahukõnelused lükatakse edasi, kuni valimised on toimunud. See pole esimene kord, kui kõnelused ja rahulepingute jõustamine edasi lükatakse,” ütles Arafat.

Teatades pressikonverentsil oma poliitikasse tagasipöördumisest oli Netanyahul Reutersi teatel ilme nagu kassil, kes on just kanaarilinnu nahka pannud. Arvamusküsitluste põhjal edestab ta Barakit suurelt.

Enne kui ta midagi ütles, valas Netanyahu endale aeglaselt klaasi vett, vaatas ajakirjanike ja telekaamerate poole ja naeratas laialt.

“Selleks, et taastada Iisraeli kodanike, iga kodu, iga ema ja lapse turvalisus ning taastada stabiilne ja tugev valitsus, mis ühendaks kogu rahvast, kuulutan ma ennast Likudi partei liidri ja Iisraeli peaministri kandidaadiks,” ütles Netanyahu.

Netanyahu kutsus Knessetit “andma järele rahva soovile” ning muutma valimisseadust nii, et tal oleks võimalik Baraki vastu kandideerida.

Parlament peaks arutama seadusemuudatuse eelnõu 18. detsembril.