Võitlevas kõnes peaassamblee ees ründas Netanyahu Iraani uut presidenti Hasan Rouhanit, kes on teinud diplomaatilisi algatusi USA suunas ja rääkis eelmisel nädalal telefoni teel ka USA presidendi Barack Obamaga, vahendab Reuters.

„Rouhani ei kõla nagu Ahmadinejad,“ ütles Netanyahu, viidates Rouhani karmi liini ajanud eelkäijale Mahmoud Ahmadinejadile, kelle iga-aastased kõned ÜRO-s olid rangelt lääne- ja Iisraeli-vastased. „Aga mis puutub Iraani tuumarelvaprogrammi, siis ainus erinevus nende vahel on see: Ahmadinejad on hunt hundinahas, Rouhani on hunt lambanahas, hunt, kes arvab, et võib rahvusvahelisel kogukonnal naha üle kõrvade tõmmata. See on kaval plaan. See on kaval võte.“

Netanyahu kõne, mis oli selle aasta riigijuhtide kogunemisel New Yorgis viimane, peegeldas Iisraeli muret, et märgid USA ja Iraani teineteisele lähenemise kohta võivad viia rahvusvaheliste sanktsioonide enneaegse leevendamiseni ning sõjaliste ähvarduste kadumiseni, mis on mõeldud Iraani takistamiseks tuumarelva omandamisel.

„Ärge andke survet järele,“ ütles Netanyahu ja lisas, et ainus kokkulepe, mille Rouhaniga võiks sõlmida, oleks Iraani tuumarelvaprogrammi täieliku lõpetamise kokkulepe.

Iraan väidab, et tuumaprogramm on mõeldud ainult rahumeelseteks energiaalasteks eesmärkideks. Rouhani ütles eelmisel nädalal peaassambleel, et tuumarelvadel ei ole kohta Iraani julgeoleku- ja kaitsedoktriinis ning need on vastuolus Iraani fundamentaalsete religioossete ja eetiliste veendumustega.

Netanyahu viitas Rouhani ametile aastatel 1989-2003, kui ta oli Iraani kõrgeima rahvusliku julgeoleku nõukogu juht. Iraani käsilased tapsid siis Iisraeli peaministri sõnul opositsioonijuhid Berliinis, 85 inimest Buenos Airese juudikeskuses ja 19 USA sõdurit pommirünnakus Khobari tornidele Saudi Araabias.

„Kas me peaksime uskuma, et Iraani tolleaegne rahvusliku julgeoleku nõunik Rouhani ei teadnud nendest rünnakutest midagi?“ küsis Netanyahu. „Loomulikult ta teadis, nagu teadsid 30 aastat tagasi Iraani julgeolekujuhid pommirünnakutest Beirutis, milles hukkus 241 Ameerika merejalaväelast ja 58 Prantsuse langevarjurit.“

Netanyahu kinnitas, et Iisrael, kelle valduses arvatakse olevat Lähis-Ida ainus tuumaarsenal, on valmis ühepoolseks sõjaliseks tegevuseks Iraani vastu, kui leiab, et diplomaatia on jõudnud tupikusse.

„Ma tahan, et selles osas ei oleks mingit selgusetust. Iisrael ei luba Iraanil tuumarelvi saada. Kui Iisrael on sunnitud üksi seisma, siis Iisrael seisab üksi. Seistes üksi, teab Iisrael ometi, et me kaitseme paljusid, paljusid teisi,“ ütles Netanyahu.

Iraani delegatsiooni esindaja ÜRO-s Khodadad Seifi ütles vastuseks Netanyahu kõnele, et Iraan on täielikult pühendunud oma tuumarelvade leviku piiramise kohustuste täitmisele.

Ta hoiatas Iisraeli, et Iraan on suuteline vastama igasugusele Iisraeli rünnakule, öeldes: „Iisraeli peaministril oleks parem mitte isegi mõelda Iraani ründamisele, rääkimata selle planeerimisest.“

Netanyahu sõnul on Iraani tuumaprogramm pärast Rouhani presidendiks valimist jätkunud tohutus ja palavikulises tempos.

„Nagu kõik teised sooviksin ma, et võiksin Rouhani sõnu uskuda, aga me peame keskenduma Iraani tegudele,“ ütles Netanyahu ja lisas, et sanktsioone tuleb karmistada, kui iraanlased annavad käiku tuumaprojekte ise maailma suurriikidega läbi rääkides.

Eelmise aasta kõnes ÜRO peaassambleel joonistas Netanyahu Iraani kujuteldava pommi ette markeriga punase joone.

„Iraan on olnud väga ettevaatlik, et seda joont mitte ületada, kuid Iraan seab ennast positsiooni, et tormata üle selle joone tulevikus valitud ajahetkel,“ ütles Netanyahu nüüd. „Iraan tahab olla sellises positsioonis, et kiirustada edasi tuumapommide ehitamiseks enne, kui rahvusvaheline kogukond selle avastab, või veel vähem, ära hoiab.“

Kui Iraanis toimuvad mingid muutused, on see Netanyahu sõnul islamivabariigile avaldatava surve tulemus.

„Ma olen väitnud palju aastaid, muu hulgas sellelt poodiumilt, et ainus viis hoida rahumeelselt ära Iraani tuumarelvade omandamine, on kombineerida karme sanktsioone usutava sõjalise ähvardusega. Ja see poliitika kannab täna vilju,“ kuulutas Netanyahu.

Viidates 1979. aasta islamirevolutsioonile Iraanis ütles Iisraeli peaminister: „Alates sellest ajast on Iraani presidendid tulnud ja läinud. Mõnesid presidente peeti mõõdukateks, teisi karmi liini pooldajateks. Aga nad on kõik teeninud sedasama mitte andestavat usutunnistust, seda sama mitte andestavat režiimi, seda usutunnistust, mida järgib ja sunnib peale Iraani tegelik võim, diktaator, keda tuntakse kõrgeima juhina, kõigepealt ajatolla Khomeini ja nüüd ajatolla Khamenei. President Rouhani, nagu presidendid enne teda, on selle režiimi lojaalsed teenrid.“

Netanyahu viitas veel tuhandeid aastaid kestnud pärsia-juudi sõprusele, mis lõppes tohutu Iisraeli-vastase vaenulikkusega, mida õhutas Iraani 1979. aasta revolutsioon.