Nepalis on kümneid tuhandeid dokumentideta tiibeti põgenikke, keda ei osata maavärina järel isegi otsida


Nepalis on kümneid tuhandeid dokumentideta tiibeti põgenikke, keda ei osata maavärina järel isegi otsida
Foto: NAVESH CHITRAKAR, REUTERS

Nepali võimud ei saa kindlaks teha ega isegi teada, kust hukatusliku maavärina ohvreid otsida, sest riigis on kümneid tuhandeid dokumentideta tiibeti põgenikke, kes on sinna saabunud juba 1959. aastast, kui Hiina Tiibeti hõivas.

Tiibetlaste eesmärk on olnud leida Nepalist varjupaika ning, kui võimalik, ületada avatud piir Indiaga. Väikest arvu tiibetlasi hoitakse kinni ka Katmandu põgenikekeskuses, vahendab BBC News.

Vaid vähestel teise põlvkonna tiibeti immigrantidel on Nepali kodakondsus. Enamik neist elab riigis ebaseaduslikult.

Tiibetlastel ei ole Nepalis elamisluba ega ID-kaarte. Nad on ilma riigita ja seetõttu nähtamatud.

Nepal ei soovi sel teemal rääkida, kartes pahandada oma suurt põhjanaabrit Hiinat, kes on Nepalis üks suuremaid investeerijaid.

Enamik tiibetlastest elab vaikselt väljaspool Katmandud kõrvalistes külades mägedes.

Need külad asuvad just maavärinatsoonis, kuid neid, kes on hukkunud, ei saa tuvastada, sest ametlikult pole neid olemas.

Tiibetlaste külad, nagu näiteks 3000 meetri kõrgusel merepinnast asuv Bridim, on sellel vaesel maal vaesemate hulgas ning maavärin tegi need maatasa.

Seotud lood:

„Bridim on praktiliselt maatasa tehtud,“ ütles Nepali tiibetlaste eest hoolitseva Dolma arengufondi töötaja Carla Teixeira Alvares Kaspar. „Meil pole aimugi, kui paljud inimesed on ellu jäänud. Sellistes isoleeritud piirkondades ei ole tegutsemas päästemissioone.“

Samuti muretseb Kaspar lähedalasuva Bhorle oru veega varustamise pärast.

„See on suur slumm. Seal on lapsi. Mägedest tuleb vaid üks veetoru ja kui see katkeb, pole neil midagi. Siis võivad haigused levida väga kiiresti.

Dhunchet tabasid Kaspari sõnul kohutavad maalihked.

„On vähe kommunikatsioone ja elektrivoolu. Põgenike jaoks on see viimane õlekõrs. Varem oli see võimatu. Katmandus on nii palju hävingut,“ jätkas Kaspar. „Et kuu või kahe pärast on saabumas mussoon, ei oota ma, et nad taastavad elektri või isegi side või minimaalselt teid mägedesse enne detsembrit. Mussoonide ajal peatub kõik.“