Neil Armstrong: Kuu peal oli liiga palju tööd, et mõelda, kus me oleme

 (97)
Neil Armstrong: Kuu peal oli liiga palju tööd, et mõelda, kus me oleme
AFP/Scanpix

Esimese inimesena Kuu pinnale astunud Neil Armstrongi nime mäletavad ka tulevased põlvkonnad, kuid üks teine teadaolev fakt Armstrongi kohta on see, et ta ei anna praktiliselt üldse intervjuusid. See õnnestus aga Austraalia audiitorite koja tegevjuhil Alex Malleyl, kes vestluse internetti üles pani.

Armstrong tunnistas, et uskus, et Apollo 11 missioonil oli vaid 50-protsendiline võimalus edukalt Kuu pinnale maanduda ning tema arvates on kurb, et praeguse USA valitsuse ambitsioonid seoses NASA-ga on nii väikesed võrreldes 1960. aastate saavutustega, vahendab The Guardian.

Armstrongi sõnul hakkas lennumaailm teda võluma põhikooliõpilasena ning ta otsustas, et tahab kuidagi selles osaline olla.

Ta teenis Korea sõjas hävituslennuki piloodina ja töötas katselendurina, kui president John F. Kennedy esitas USA teadlastele väljakutse Kuul maandumiseks. „Me otsustasime minna Kuule ja teistesse kohtadesse mitte sellepärast, et see on lihtne, vaid sellepärast, et see on raske, sest see eesmärk aitab kokku koondada parima osa meie energiast ja oskustest, sest see väljakutse on see, mille me tahame vastu võtta, see, mida me ei taha edasi lükata, ja see, mille me kavatseme võita,“ ütles Kennedy 1962. aastal Rice'i ülikoolis.

Selleks hetkeks oli USA suutnud saata Alan Sheppardi vaid 20 minutiks 160 kilomeetri kõrgusele maapinnast. „Nüüd esitas president meile väljakutse lennata Kuule,“ ütles Armstrong. „Vahe 20-minutilise üles ja alla lendamise ning Kuule mineku vahel oli tehniliselt midagi uskumatut.“

Järgmise aastakümne jooksul kasutati iga Apollo lendu kuulennuks vajalike mootorite, navigatsioonisüsteemi ja sidetehnoloogia erinevate osade katsetamiseks.

„Kuu aega enne Apollo 11 starti otsustasime me, et oleme piisavalt kindlad, et proovida pinnale maandumist,“ rääkis Armstrong. „Ma arvasin, et meil on 90-protsendine võimalus sellelt lennult tervena Maale tagasi pääseda, kuid ainult 50-50 võimalus sellel esimesel katsel maanduda. Kuu orbiidilt pinnale laskumisel oli nii palju teadmatut, mida poldud veel katsetustel näidatud ning oli suur võimalus, et oli midagi, millest me korralikult aru ei saanud ning tuleb loobuda ja tulla Maale tagasi ilma maandumata.“

Kui Armstrong ja Buzz Aldrin Eagle'is Kuu pinna poole laskusid, otsustas pardaarvuti panna nad maha suure kraatri servale, millel olid järsud suurte rahnudega kaetud nõlvad. „See polnud üldse hea koht maandumiseks,“ ütles Armstrong. „Ma läksin üle manuaalsele juhtimisele ja lendasin nagu helikopteriga lääne suunas ja viisin ta siledamasse piirkonda, kus polnud nii palju kive, ning leidsin tasase pinna ja suutsin ta seal maha panna, enne kui kütus otsa sai. Kütust oli veel umbes 20 sekundiks järel.“

Kui astronaudid olid Kuu pinnale jõudnud ning Armstrong oli öelnud oma surematud sõnad „väike samm inimesele, hiiglaslik hüpe inimkonnale“, oli neil Armstrongi sõnul liiga palju tööd, et mõtiskleda selle üle, kus ta parajasti on.

Aastatel pärast oma legendaarset lendu on Armstrong näinud NASA positsioone ja ambitsioone kadumas. „Ma olen tõsiselt mures kosmoseagentuuri poliitiliste suundumuste pärast, mida juhib administratsioon,“ ütles Armstrong. „Meil on Ühendriikides olukord, kus Valge Maja ja kongress on eriarvamusel selle üle, milline peaks olema tuleviku suund, ning nad mängivad mängu ja NASA on pall, mida nad edasi-tagasi löövad, kui mõlemad pooled püüavad NASA-t õigele teele juhtida.“