B-1B-de paarid on alates mai lõpust läbi viinud 11 sarnase missiooni harjutuslendu. Viimane selline leidis aset esmaspäeval. Harjutamine on alates maist ametnike sõnul aktiviseerunud. Tegelikul missioonil toetaksid tava-, mitte tuumarelvi kandvaid pommitajaid satelliidid ja droonid ning neid ümbritseksid hävitajad ning tankur- ja elektroonilise sõja lennukid.

„Kõigist sõjalistest valikuvõimalustest … mida [president Trump] võiks kaaluda, oleks see üks kahest või kolmest, millel oleks vähemalt võimalus olukorda mitte eskaleerida,“ ütles endine liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas ja NBC Newsi analüütik, eruadmiral James Stavridis.

Praegu on Põhja-Koreast 3300 kilomeetri kaugusel Guamil kuus pommitajat B-1B Lancer. Sõjaväeallikad toovad välja, et viimase 16 aasta tööhobune nii Afganistanis kui ka Iraagis B-1 on moderniseeritud ning õhujõudude teatel on selle võimeid kahekordistatud.

Sõjaväeallikate andmetel oleksid sihtmärkideks umbes kaks tosinat Põhja-Korea rakettide stardipaika, katsepolügooni ja toetusobjekti. Allikad teatasid NBC Newsile, et on kindlad, et on asjasse puutuvad sihtmärgid täpselt tuvastanud.

Kaks USA ametnikku ütlesid NBC Newsile, et pommitajad B-1 on kaalumisel olevate valikuvõimaluste hulgas, kuid mitte ainus valikuvõimalus. Nende ametnike sõnul lähtuks tegevus õhust, maismaalt, merelt ja küberruumist.

„Head varianti ei ole,“ ütles Põhja-Korea-alase planeerimisega seotud kõrge luureametnik NBC Newsile. USA ühepoolne pommitajarünnak, mida ei toetaks midagi Lõuna-Koreast, oleks „parim paljudest halbadest variantidest“.

Põhja-Korea ründamisega riskitaks vastusega, mis puudutaks sihtmärke alates Soulist, mis asub vaid 65 kilomeetri kaugusel Põhja-Korea piirist, kuni Guamil asuva Anderseni õhujõudude baasini välja.

„Pommitajate B-1 kasutamine tegelikuks pommide heitmiseks ja Korea infrastruktuuri hävitamiseks ja põhjakorealaste tapmiseks põhjustaks eskalatsiooni,“ ütles Stavridis. „Kim Jong-un oleks sunnitud vastama. Ta valaks oma viha sõjaliselt välja vähemalt Lõuna-Korea vastu ja potentsiaalselt kaugmaasihtmärkide, võib-olla sealhulgas Guami vastu. … See on halb tagajärgede kogum meie praeguselt positsioonilt vaadatuna.“

Sõjalised allikad ütlesid NBC Newsile, et rünnaku B-1-dele keskendamise sisemine õigustus on praktiline ja keerukas. B-1-l on USA praegustest pommitajatest suurim keresisene kandejõud. Pommitajate paar võib kanda erinevaid relvi kolmes erinevas pommisektsioonis, kokku 76 430 kilogrammi pomme, või mis on sõjaväeallikate sõnul tõenäolisem, uut õhk-maa raketti JASSM-ER, mis on ülitäpne ja mille tegevusulatus on 500 meremiili, mistõttu saab selle välja lasta väljaspool Põhja-Korea territooriumi.

Ühe kõrge ohvitseri sõnul on B-1 valitud ka seetõttu, et sellel on täiendav eelis, et ta ei ole võimeline kandma tuumarelvi. Sõjalised planeerijad arvavad, et see annab märku Hiinale, Venemaale ja Pyongyangile, et USA ei taha niigi halba olukorda veelgi rohkem eskaleerida.

Loodetakse ka, et kui pommitajad ja neid saatvad lennukid saabuvad väljastpoolt Korea poolsaart, võib selline rünnak Põhja-Korea kättemaksu Lõuna-Koreast eemale juhtida.

Stavridis on selles suhtes skeptiline. „Ma ei ole kindel, et meie esmane huvi oleks hiinlastele ja venelastele signaalide andmine,“ ütles Stavridis. „Kui te hakkate lennutama lahingukorras pommitajaid, mis kavatsevad alla heita pomme või lasta tiibrakette Põhja-Koreasse, ei mõista Kim Jong-un tõenäoliselt nüanssi tuuma- ja mittetuumaplatvormi vahel.“

Stavridise seisukohta kinnitas mais Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA, mis mõistis B-1-de operatsioonid hukka kui USA tuumapommide heitmise õppused.