Tegemist on ainsa korraga, kui Teise maailmasõja ajal kasutati Euroopas bioloogilist rünnakut. Plaan kukkus aga läbi, kuna liitlaste sõjaväel oli malaaria vastu rohi, teatab The Telegraph.

Plaani eesmärk oli pidurdada lääneliitlaste edasitungi Itaalias ning karistada Itaalia elanikke. Itaallased kukutasid 1943. aastal oma fašistliku liidri Benito Mussolini ja vahetasid sõjas poolt. Saksamaa okupeeris seepeale kiiresti Põhja-Itaalia, kus seadis Mussolini uuesti marionetina valitsema.

Malaaria plaani läbiviija oli teadlane nimega Erich Martini, kes kuulus natsiparteisse ning oli SS juhi Heinrich Himmleri sõber.

Sakslased pöörasid Rooma ümbruse soid tühjendavad pumbad ümber ning lasid soodesse miljoneid sääsevastseid, kes olid nakatatud malaariasse.

Plaan kukkus aga täielikult läbi, sest Briti ja Ameerika sõdurid said malaariavastast rohtu, sõjaväe arhiivide põhjal ei surnud mitte ükski liitlasriikide sõdur sellesse haigusesse.

Samas hüppas malaariasurmade hulk kohaliku elanikkonna hulgas järsku väga kõrgele. Kui 1943. aastal haigestus malaariasse 1217 inimest, siis aasta hiljem juba 54 929 inimest. Piirkonna umbes veerand miljoni inimese hulgas oli mitteametlikel andmetel haigusjuhte aga veelgi rohkem.

Kuna bioloogiliste relvade kasutamine oli juba sõja ajal rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud, hoidsid natsid oma tegevust rangelt saladuses.

Malaaria kimbutas piirkonda kuni 1950-ndateni, mil sood uuesti kuivendati ning sealsed sääsed välja surid.