"Meie luureandmed annavad põhjust arvata, et see ei näe välja nagu õnnetu juhus," ütles Stoltenberg.

Stoltenberg lisas, et Venemaa näib suurendavat ka oma maismaavägede kohalolekut Süürias. Eelmisel nädalal alustas Vene õhuvägi Süürias president Bashar al-Assadi vastu võitlevate mässuliste positsioonide ründamist.

Venemaa väidab, et ründab Süürias terroriorganisatsioon Islamiriigi positsioone, aga lääneriikide väitel keskenduvad Vene õhulöögid hoopis mõõdukamatele mässulistele.

Stoltenbergi sõnul on põhjust kahelda, kas Venemaad üldse huvitab Islamiriigi vastane võitlus.

Esmaspäeval kiitis USA president Barack Obama Süüria kurdide ja mõõdukate araablaste toetamise jätkamise, et kaitsta Türgi piiri äärseid Süüria alasid ja suurendada survet Islamiriigile. Teisipäeval kiitis selle heaks ka USA rahvuslik julgeolekunõukogu.

USA viimaste luureandmete kohaselt on viinud Venemaa konfliktipiirkonda maaväeüksuseid ja relvasid, mille abil Venemaa võib toetada Süüria valitsusvägede vasturünnakut. Selles piirkonnas ranniku lähedal pole Islamiriigi üksuseid, küll aga tegutseb seal terve rida teisi mässuliste üksuseid, kellest osasid toetavad ka ameeriklased.

Venemaa on viinud konfliktipiirkonda nii suurtükke kui neli väga täpseks peetavat raketiheitjat BM-30 Smertš, mis on Ukraina sõjas laialt kasutatud raketiheitja Grad edasiarendus.

Lisaks on venelased viinud Süüriasse võimsaid segajaid, mida saab kasutada, et segada USA juhitava koalitsiooni lennuvahendite tööd.