NATO laevad liigutatakse Türgi territoriaalvetesse: Ankara ei saa enam teha nägu, et ei näe paate

 (156)
Jens Stoltenberg
Jens Stoltenberg Foto: MICHAEL DALDER, REUTERS

EL sai Türgi peaministrilt olulise lubaduse ja värbas nädalavahetusel mõne tunniga NATO appi sellest kinnipidamist kontrollima.

Täna Brüsselis aset leidva Euroopa Liidu ja Türgi tippkohtumise eel avalikustas Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk olulise Ankara antud lubaduse, millele toetudes loodetakse pealelõunal kuulutada Balkani rändetee lõpuks suletuks.

Kõigile EL-i riigi ja valitsusjuhtidele reedel saadetud Brüsselisse kokkutulemise kutses märkis Tusk, et Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu pole üksnes lubanud hakata mõne aja pärast tagasi võtma üle mere Kreekasse saabunud majandusmigrante, vaid andnud möödunud nädalal veel laiema tõotuse.

„Davutoğlu kinnitas Türgi valmisolekut võtta tagasi kõik migrandid, kes peetakse kinni Türgi vetes,“ vahendas Tusk Ankara valitsuse olulist teadet EL-i liidritele.

Täna peaksid kõigi 28 EL-i liikmesriigi valitsusjuhid Davutoğlu enda suust sama kinnitust kuulama, kuid veel enne otsustati panna Türgilt saadud lubaduse tegelikuks ellurakendamiseks tööle NATO.

Pühapäeval tegi Põhja-Atlandi alliansi peasekretär Jens Stoltenberg teatavaks, et mõni aeg tagasi Egeuse merele saadetud NATO laevad saavad nüüd volituse hakata patrullima Türgi territoriaalvetes. „Meie komandörid panid paika [laevade] tegevusala konsulteerides selleks nii Kreeka kui Türgiga. Mete tegevus territoriaalvetes hakkab toimuma lähedases suhtluses mõlema liitlasega,“ teatas Stoltenberg.

Seotud lood:

NATO laevade sisenemine Türgi territoriaalvetesse tähendab seda, et nüüdsest on võimalik alliansi poolt ise tuvastada ja kontrollida ka Türgi piirivalve tegevust ebaseaduslikke piiriületusi proovivate paatkondade juhtumite osas. Liitlaste laevad ei hakka paate tagasi lükkama, kuid saavad informeerida neist Türgi piirivalvet ja jälgida, kas viimased reageerivad ning viivad paatkonnad Türki tagasi vastavalt valitsuse poolt EL-ile antud lubadusele.

Mõnede Kreeka saarte ja Türgi ranniku vahemaad on nii väikesed, et seal polegi muud kui kahe riigi territoriaalveed. NATO-sse kuuluvad nii Kreeka kui Türgi, mistõttu oli alliansil näiteks EL-ist lihtsam rääkida läbi mõlema riigi territoriaalvetes aset leidva missiooni osas.

Nii Kreeka kui EL heitsid varem tihti Türgile ette, et see pigistas oma territoriaalvees Euroopasse suunduvate paatide osas silma lihtsalt kinni. Ja peale Kreeka vetesse jõudmist polnud muud teha, kui paatkonnad kõik Kreeka saartele ehk Euroopa kaldale viia.

Uues olukorras, arvestades Türgi lubadust kõik oma territoriaalvees kinni peetud inimesed tagasi võtta, millele lisandub NATO kontroll ka selle elluviimise üle, peaks muutuma paatide Kreekasse pääsemine palju küsitavamaks.