„Meil on parandada umbes 20 aastat erinevat paradigmat,“ ütles Breedlove väljaande Stars and Stripes vahendusel.

Breedlove ütles, et ei näe ette vajadust naasta külma sõja stiilis sõjalise hoiaku juurde, kuid Venemaa partneriks teha püüdmise ajajärk on möödas ja lüngad USA võimekustes tuleb täita.

„Venemaa on valinud vastaseks olemise ning kujutab endast Ühendriikidele pikaajalist eksistentsiaalset ohtu,“ lausus Breedlove. „See ei ole külm sõda, aga ma usun, et me ei ole praegu seal, kus me peame olema, kui kombineerida omavahel alaliselt ette paigutatud jõude ja ette paigutatud varusid, millele me saame kiiresti toetuda.“

Pentagoni plaan kulutada 3,4 miljardit dollarit Euroopa julgestamise algatusele roteeruvate USA vägede suurendamiseks ja sõjatehnika paigutamiseks Euroopasse peab Breedlove’i sõnul tulevastel aastatel jätkuma.

Kuigi roteeruvad väed ei ole nii head kui alalised väed, on Pentagoni plaan lisada täiendav roteeruv brigaad, mis keskendub valmisolekule sõda pidada, mitte õppustele, samm edasi, teatas Breedlove.

Seoses külma sõja lõpu ja väljakutsete esilekerkimisega Lähis-Idas on võtmetähtsusega USA luure- ja vaatlusvõimekusi viidud teistesse regioonidesse. Piirkonnas, kus Venemaal on eelis geograafiliselt ja vägede suuruses, vajab aga Euroopa väejuhatus Breedlove’i sõnul paremat luuret, et kriise ära hoida.

„On tõeliselt tähtis, et me taastaksime oma võime näha ja tõlgendada, nii et suudaksime väed varakult kohale saata,“ ütles kindral, kes lähikuudel pärast 40-aastast teenistust erru läheb.

Rääkides Balti riikide kaitsmisest ütles Breedlove, et NATO uurib praegu plaani suurendada kohalolekut idatiival uue rahvusvahelise üksusega. Et aga Venemaaga sõjalises vastasseisus hakkama saada, peaksid liitlased olema võimelised Kaliningradist läbi murdma. Breedlove nimetas seda kindluseks, mis on täis relvasüsteeme, millega saab liitlased sihikule võtta maalt, merelt ja õhust.

„Me peame tagama, et meil on võimekus … see murda, nii et me saame jätkata kiiret abivägede juurdetoomist,“ ütles Breedlove.