Praegust olukorda on Rasmusseni sõnul raske näha millenagi, mida lääs oleks võinud ära hoida. Tegemist on „suure Vene plaaniga“ Venemaa mõjuvõimu taastamiseks lähipiirkondades, vahendab Helsingin Sanomat.

Venemaa püüdlused ulatuvad palju kaugemale kui Ukrainasse või Krimmi, märgib Rasmussen. Jutt käib Transnistriast, Abhaasiast, Lõuna-Osseetiast ja Mägi-Karabahhist.

„Kreml ja Putin arvestavad sellega, et kui nendes riikides on olukord külmutatud või köeb, on riikidel keerulisem taotleda Euroopa Liidu või NATO liikmelisust,“ ütleb Rasmussen.

Kuigi Venemaa on Rasmusseni sõnul nüüd oma lähipiirkondade jaoks tõeline oht, ei usu ta siiski, et näiteks Balti riigid oleksid otseselt sõjaliselt ohustatud. Selle asemel on laiaulatuslikud erinevad hirmutamismeetodid, nagu õhupiiri rikkumised.

„Venemaa teab, et kui ta ründaks üht Balti riikidest, provotseeriks ta NATO-lt sõjalise vastuse. Ja NATO on tugevam – nad teavad seda.“