Marsi uurimisega tegeleva Buckinghami Ülikooli professori Barry DiGregorio sõnul võib see olla üks tõenditest, et punasel planeedil eksisteeris mitmete miljonite aastate eest primitiivne elu, vahendab ajaleht Aftonbladet.
Marsi-kulgur tegi fossiile meenutavatest objektidest jäädvustuse selle aasta algul. Inglise teaduri sõnul on fotodel olevatel objektidel olulisi sarnasusi ordoviitsiumi ajast pärit (488–443 miljonit aastat tagasi) leidudega Maal.
„Jälgedel on äärmine sarnasus ordoviitsiumiaegsete ihnofossiilidega, mida uuritakse Maal,“ ütles ta. „Millisel muul geoloogilisel moel kavatseb NASA leidu selgitada, kui mitte jäljefossiilidena?“
Jälje- ehk ihnofossiilide näol on tegemist organismide liikumisjälgede kivististega, mida leitakse settekivimitest.
Marsilt leitud jäljed on äärmiselt väiksed, ulatudes maksimaalselt viie millimeetrini, kirjeldas avastust Marsi-kulgur Curiosity projekti teadur Ashwin Vasavada.
NASA pidas leidu sellegipoolest „väga märkimisväärseks“, mistõttu otsustati saata Curosity uuesti jälgi uurima, võttes kasutusse kulguri nn robotkäe kaamera MAHLI.
Vasavada ütles, et ta ei välistaks fossiilide olemasolu Marsil, kuid kutsus üles mitte minema kaasa rutakate järeldustega.
